Larko peegel

Larko's shameless remarks

More shameless remarks by Larko

Larkon havaintoja

Larkon havaintoja (kuni 2006)

Larko's Correspondence

Hut- och harmlöst från Larko

Keinutie 11

Larkon työblogi

Toetan:

Lahedad asjad:

Kinnimakstud lingid:

Pojok Kanayakan

Arusaamise eest vastutab lugeja ise

12.10.2005

Luiskajate klubi ETV tänast parteijuhtide debatti vaadates tuleb mulle millegipärast meelde kunagine Soome TV meelelahutussaade Luiskajate klubi. See erines tänasest ehk selles, et oli meelega naljakas. Tänase seltskonna puhul kukub nii võib-olla kogemata välja. Luiskajate klubi mõte oli väga lihtne: saatejuht näitis klubi liikmetele ette asja, millest vast keegi ei teadnud, mis asi see selline oli. Igaüks kordamööda seletas nii nagu oskas, millise vidinaga tegemist. Need seletused olid üks teisest pöörasemad. Tänane seltskond käitub just samal kombel. Raske otsustada, kes kõige paremini valetab. Mustat seletab nendest igaüks valgeks. Aga selles soomlaste saates oli üks konks, millest ETV valimisstuudios vist jääb vajaka. Ja selle puutega kukub juba kogu saade läbi. Nimelt Luiskajate klubi idee seisnes selles, et üks klubi liikmetest rääkis hoopiski tõtt ja külalisel tuli ära arvata, kes see  kõlvatu oli. Ilma selle tõerääkijata ja tema ära arvamiseta oleks see saade täiesti mõtetu olnud. Nagu tänanegi. Muide, üks Luiskajate klubi liikmetest esines alati vangirüü seljas ja pidi iga kord stuudiost poole pealt lahkuma, kuna talle tuldi järele. Võiks ollagi huvitav ära arvata, kes parteijuhtidest saate otsa kohal ei viibi. Lisas larko 12.10.05; 22:53:16 - Mis Sa kostad? [0] Blogiviited [1] Foorum Asjalik on anonüümne? Nagu ma laupäeval juba lobisesin, käis Ajakirjanike Liidu meililistis hiljuti mõttevahetus sinatamise teemal. Aga juttu polnud seal mitte ainult sinatamisest. Tiiu Salasoo puudutas ka anonüümselt esinemist seltskonnas. Tiiu Salasoo kirjutab: "Olen leidnud, et Eestis üldse tutvustamist peaaegu ei harrastata. Kui palju kordi olen ebamugavalt kellegi kõrval seisnud, kes on kellegi mulle võõra inimesega rääkima hakanud ja ei tee vähimatki katset meid tutvustada! Kui aga ise olen end teretamisel seltskonnas tutvustanud, öeldes oma nime, siis peaaegu alati vastatakse mulle eesnime nimetamisega, mis ka sageli on ebaselgelt öeldud." Tiiu Salasoo peab seda nõukogude aja pärandiks, mille pealekasvanud põlvkond on oma vanematelt üles võtnud. Kommenteerides laupäevset Keelekõrva saadet juhtisin tähelepanu sellele, et anonüümsuse põhjused on praegusel ajal sootuks teised kui vene ajal: vaevalt tahavad peldikuseintel mölavad kommenteerijad end pärisnime all tutvustada. Virtuaalruumidest kandub see tava juba näost näkku suhtlemiselegi üle. Aga kas veebianonüümsus on üldse anonüümsus? Peeter Marvet (keda eestikeelses veebikeskkonnas tuntakse kui Petsit) arvab nõnda: "Et anonüümsust kiputakse selle vaidluse käigus valesti mõistma: küsimus pole selles, kas inimene esineb oma pärisnime või pseudonüümi all, vaid sellele pseudonüümile tekkivas reputatsioonis. Pseudonüüm ilma reputatsioonita on anonüümne, pseudonüüm reputatsiooniga aga mitte." Kui niipidi mõelda, võib-olla saaks asjalikke kommentaare edastades isegi oma ees- ja perekonnanime all anonüümsemaks jääda kui mõne veebipseudonüümi peidus mölisedes. Ja teatavad mölavennad on juba oma varjunimepidi osas veebikeskkonnast sootuks tuntumad kui näiteks mina, kes ma küll lihtsuse huvides psedonüümi kasutan, aga mitte kunagi pole oma tegelikku isiksust tahtnud salastada. Tegelikult on mind Larkoks hüütud ka väljaspool internetti alates isa surmast. Enne olin muidugi Larko juunior. Petsit parafraseerides oleks ju pärisnimi ilma reputatsioonita anonüümne, reputatsiooni (ehk siis mainega) aga mitte. Ja millest tekib see maine? Eks ikka antud juhul sõnumi sisust. Kui keegi tahab kedagi teist ahju saata, tahab ta sellega oma varjunimele mainet luua. Tegelikult ka ise enesele, sest nagu teada, annab varjunime all loobitud inetuse autori vajaduse korral väga lihtsalt tuvastada. Kui nüüd kellegi sõnumi sisuks on tõesti ükskõik keda ahju või persse või ükskõik kuhu saata ja mitte midagi muud, oleks normaalne selline sõnavõtt kui ebaviisakas ja asjatu mölamine täiesti tähelepanuta jätta. Aga ongi kujunenud mölameeste vennaskond, kus vastastikult lugupidavalt sääraseid solvanguid omavahel vahetatakse. Samas aga ei pane keegi tähelegi, kui sa ajaleheartiklile, ükskõik kas varju- või pärisnime all, artikli teemat puudutava viisaka kommentaari lisad. Kui ma näiteks kirjutan, et Keskerakonna juhtimisstiil on stalinistlik ja teisest ajastust pärit, ei too se mulle mainet ja mõtte sisu ei ärata mitte kuskil erilist tähelepanu. Aga kui ma selle asemel hüüan Savisaart kommunistiks, kes teeks kõige paremini kui ühesuunalise rongisõidu Siberisse ette võtaks, peetakse seda kõvaks sõnaks ja mind kui sõna autorit kõvaks kutiks. Aga ma ju ei taha end labaselt ja ebaviisakalt väljendada! Ehkki arvan, et Keskerakonna juhtimisstiil on stalinistlik ja teisest ajastust pärit. Oleme me siis juba nii kaugele jõudnud, et esinedes viisakalt ja asjalikult jääd sa isegi oma pärisnime all anonüümseks, ja su sõnumist ei tee mitte keegi väljagi? Ja mõtetut sitta loopides oled sa kõva poiss, keda õlale patsutatakse? Sel juhul jään parem anonüümseks, sest mulle veel mõtte sisu maksab Lisas larko 12.10.05; 7:18:45 - Mis Sa kostad? [0] Blogiviited [0] Foorum Kanada rahvusringhäälingu konflikt lõpeb Kanada Rahvusringhäälingu CBC augustikuu keskpaigast jätkunud konflikt lõpeb. Raadio- ja teletöötajaid esindav ametiühing Canadian Media Guild teatab oma veebisaidil, et 88,4 % hääletusele osalenud liikmetest kiitis uue lepingu heaks. Lepingu poolt hääletas 3604 ja selle vastu 394 liiget. Pärast 14 kuud vältanud läbirääkimisi sulgis tööandja 15.8.2005 kõik ametiühingu umbes 5500 liiget töökohast välja (lockout). Regulaarse kava asemel on eetris konflikti ajal olnud "erikava". Eetrisse on läinud ohtralt kordussaateid ja muusikat ning mujalt, näiteks BBC:lt ostetud saateid. Lühiuudiseid on lugenud saatejaamade juhid. Konflikti peamiseks põhjuseks oli tööandja soov lisada lepinguliste töötajate osakaalu koosseisuliste arvel. Tööandja statistika andmeil oli rahvusringhäälingu palgal märtsikuu 2005 seisuga 5,305 ametiühingu liiget (90 % kogu tööjõust). Nendest 3,838 (72.3%) koosseisulisi, 289 (5.4%) lepingulisi ja 1,178 (22.3%) ajutisi või juhuslikke töötajaid. Ametiühingu andmeil eeldab sõlmitud leping, et iga 100 koosseisulise töötaja kohta ei lepingulisi tohi olla rohkem kui 9,5. See suhe kehtib aastani 2010. Nendel, kelle töösuhe on jätkunud lepingulisena vähemalt neli aastat, on soovi korral õigus muuta oma tööleping koosseisulise staatusesse. CBC on võtnud veebist maha konflikti ajaks üles riputatud veebisaidi, kus tööandja oma seisukohti tutvustas. Canadian Media Guild'i president Lise Lareau ütles reedel enne hääletust, et CBC juhtkond tuleb asendada inimestega, kes teavad kuidas loomingulist kollektiivi juhtida. Lareau hinnangul tuleks CBC tulevikust käia mõistuspärane ja informeeritud debatt. Briti ringhäälingu BBC Toronto korrespondent Lee Carter kommenteerib BBC uudistes, et CBC juhtkond on pidanud peaaegu kõigist oma nõudmistest taganema. Avalikkus toetas kogu konflikti vältel töötajaid. Carteri sõnul on konflikti lõpemise peamised põhjused siiski pigem majanduslikud kui poliitilised. Algamas on nimelt professionaalse hokiliiga NHL hooaeg. Kanada televisioon oleks ilma lepinguta kaotanud hulgaliselt jäähokiga seonduvat reklaamitulu. Kanada raadio on seevastu reklaamivaba. Lisas larko 12.10.05; 7:14:19 - Mis Sa kostad? [0] Blogiviited [0] Foorum Mina ja Kross Esmakordselt elus on mind tsiteeritud samas saates Jaan Krossiga. Minupoolne vaimuvili pole muidugi Krossi omaga võrreldav. Ja mul polnud aimugi, et see mu tagasihoidlik kommentaar sinna satuks. Milles asi? Septembrikuu lõpul olin Tartus. Panin juba seal tähele, et Ajakirjanike Liidu meililistis käis huvitav mõttevahetus sinatamise teemal. Ei tahtnud sellesse Zum-Zumis süveneda, järelikult jätsin kõrvale et kodus lähemalt vaadata. Kodus omakorda ei süvenenud piisavalt. Nii saatsingi ma üpris pealiskaudse kommentaari välja. Mu üllatus oli väga suur, kui Keelekõrva vastne toimetaja Maris Johannes mulle meilis ja küsis, kas tohib mu kirja tsiteerida saates, kus tema vestluskaaslaseks on Mari Tarand. Ehkki nõustusin, läks mul sellest hirm nahka. Kindlasti oleksin tunduvalt hoolikamalt oma kirja kirjutanud, kui mul oleks teada olnud, et seda esiteks üldse Keelekõrvas tsiteeritakse, ja pealekauba veel Mari Tarandi osalemisel. Mida on mul sellest õppida? Ehk seda, et kirjavahetusse tuleb tõsiselt suhtuda. Mitte kunagi ei tea ette, millises kontekstis su kiiresti koostatud meilivastus veel esineda võib. Nii ma siis saatsingi Maris Johannesele pärast saadet põhjalikuma kommentaari (koopia Ajakirjanike Liidule). Seal on juba kõik sees, millest sääl Zum-Zumi keldris mõtlesin, ja mille kirja panemiseks oleksin pidanud kohe aega maha võtma. Tegemata tööd kipuvad alati ühel või teisel kombel oma tegematuse eest kätte maksma. Et mis sel kõigel Krossiga pistmist? Mitte midagi muud kui see, et samas Keelekõrva saates - lisaks sellele, et saate teema raames ka temast juttu oli - kõlas Krossi luulelooming. Esialgu tsitaadi raames, saate lõpul juba täies mahus luuletusena. Lisas larko 12.10.05; 7:11:18 - Mis Sa kostad? [0] Blogiviited [0] Foorum LINNAPILT JA (VALIMIS)REKLAAM Kui ma eelmisel nädalal Tartus ja Tallinnas käisin, oli linnapildis midagi eelnevate valimistega võrreldes kummalist. Puudusid valimisreklaamid, mis seni on majakõrguste parteijuhtide hiigelpiltide näol linnakeskkonda kaunistanud. Aga siis tulid need Kohukese kurikuulsad plakatid.   Mis seal parata, et erakonnad on tarbimisühiskonna meetoditest õpust võtnud. Ega meil just Coca Colat ilmtingimatult vaja ole, aga kui selle hüvesid igal pool meelde tuletatakse, eksib nii mõnigi arvama, et just seda ta siin ja praegu vajabki. Mitte just kõige vajalikuma kraami maksimaalne tarbimine ongi üks praeguse ühiskonna nurgakividest.   Ilma parteideta siiski ei saa, ja neid peab olema rohkem kui üks et ühiskonda saaks demokraatlikuks nimetada. Kodanikul peab olema võimalus erakondade seisukohtadest teada saada, et ta võiks oma valiku läbikaalutult teha.   Paraku pole valimisreklaamis suurt midagi kodaniku jaoks vajalikku teavet lugeda. Ega Coca Cola ka peale sloganite ja imagokujunduse midagi olulist tarbijainfot oma reklaamis edasta. Nii joogi kui ka erakonna kohta tuleb huvitatud kodanikul mujalt infot otsida.   Valimisreklaam pole ühiskonnast pärast reklaamiseaduse muudatust mitte kuskile kadunud. Ajalehed, raadio, televisioon ja Internet edastavad seda endiselt, sest tähelepanu tõmbamise puhul on kogus olulisem kui kvaliteet. Ainult linnapilti valimisreklaam enam ei risusta, vähemalt selles ajavahemikus, kus see keelatud on.   Reklaamiseaduse muudatus polnud tagantjärele mõeldes siiski eriti õnnestunud. Seda tõestavad näiteks hiigelpildid käistes Savisaarest enne keeluperioodi algust ja värskelt aset leidnud Kohukese juhtum. Midagi targemat tuleks välja mõelda.   Helsingis kehtib kord, kus plakaate tohib välja panna ainult linnavalitsuse poolt laiali paigutatud kummuli redelit meenutavatesse raamistikutesse, kus iga nimekirja ja üksikkandidaadi jaoks on võrdne pind. See korrastab välisreklaami mõju linnapildile ja tasab erakondade ja nimekirjade rahalisi võimalusi oma imagot eksponeerida. Ja sellest korrast nutikaimgi reklaamibüroo kõrvale ei hiili.   Seevastu võib bussis, trammis ja metroos sõitmine valimiste eel absurdse tunde tekkitada. Nimelt on ühissõidukite seinapinnad ja istmete seljatoed üksikute kandidaatide reklaamiga kaetud, kuna need tahavad oma nimekirja sees valijate tähelepanu tõmmata. Aga midagi peab üldise linnakeskonna korrastamise eest ka tasuma.   Valimisreklaamist olulisem probleem on, et kommertsreklaam tungib linnatänavatel karjuvalt peale aastaringselt. Säästva arengu seisukohalt oleks mõistlikum, kui reklaamile minev raha mõnel tähtsamal eesmärgil kasutataks. Iga plakati, lehekuulutuse ja flaieri maksab ikkagi kinni see, kes reklaamitava toote või teenuse ostab.   See aga on targem jätta omaette arutelu teemaks, sest tarbimisele põhineva ühiskonna pööramine säästvale arengule mõjutab meie eluharjumusi nii mõneski. Aga parteidelt tahaks sel teemal senisest rohkem arvamusi kuulda. Lisas larko 12.10.05; 7:07:33 - Mis Sa kostad? [0] Blogiviited [0] Foorum Larko lobiseb asendab Maailma Largo järgi Seesinane ajaveeb on juba liiga kaua oma vana formaadi ja välimuse juurde jäänud. Ei jaksa enam nii korralikult kirjutada, kuna mul aastate jooksul üht teist muudki juurde kujunenud. Kirjutan siis edaspidi jõudumööda ja tunduvalt vabamas stiilis. Sellest ka uuendatud välimus ja uus pealkiri. Vanad lood jäävad siia arhiivi, mul pole ju otseselt põhjust nende pärast häbeneda. Kommimine käib esialgu regimise korras, vaatan seda veidi hiljem. Need, kes juba reginud, ei pruugi seda enam korrata, sest sait ise eneses on sama vana. Ainult stiil ja välimus on uuendatud. Täiend: Praeguse (12.10.2005) seisuga saab vähemalt esikülje lugusid kommenteerida regimatagi. Lisas larko 12.10.05; 7:03:03 - Mis Sa kostad? [0] Blogiviited [1] Foorum

This Page was last updated: kolmapäev, 12. oktoober 2005.a. kell 22:53:16
This page was originally posted: 29.1.06; 17:16:57 .
Copyright 2010 Larko lobiseb

This site is using the Woodlands theme.