|
Jaano Martin Ots edastab oma ajaveebis kirjavahetuse Riigikantseleis uuringut koostava Katri Eesperega (tema lahkel loal). Seda lugedes jääb mulje, et tegemist on iga ajaveebniku usutunnistusega. Igatahes kohustuslik lugemine iseäranis avalikus sektoris leiba teenivatele, kelle tegevus seondub "info ja avalikkusele huvi pakkuvate uudiste kogumise, töötlemise ja edastamisega".
Pets viitab Jaano Martini postitusele, kuna Eestis "ühtegi kommunikeeruvat rahvasaadikut hetkel ei ole". Nii imelik kui see ka ei olegi, põrkasin ma Soome parlamendis ühe saadikuga kokku, kes vähemalt katsub selles suunas samme astuda. Rohelise partei parlamendiliige Jyrki Kasvi käivitas hiljuti oma veebisaidi, kuhu ka ajaveeb ühendatud. Tõsi küll, ta tegi seda soomelikul kombel saates peavoolumeediale pressiteateid oma saidi avamise kohta, mis ka näiteks Hesaris kajastamist leidsid.
Mul kerkis esialgu probleem Kasvi veebisaidi fontiga. Kurdsin seda oma blogipostituses ja igaks juhuks saatsin tagasisidet meilitsi. Vaatamata varahommikusele hetkele laekus vastus vähem kui kahe tunni jooksul. Saadik ka oma saidi näpuvea võrdlemisi paindlikult parandas ja pöördus veel hiljem seoses sellega minu poole. Ja tegemist pole teps mitte "oma saadikuga", sest ta on parlamenti valitud naaberringkonnast, ja mina tema parteigi poolt ei hääletanud. Igatahes esimene pääsukene 200 rahvaasemiku hulgas.
Ajaveebiga tegelevad küll päris mitmed soome poliitikud, alates välisminister Erkki Tuomiojast, ent need on kuidagi ühesuunalised kanalid. Näiteks Tuomioja edastab tagasiside jaoks oma Hotmaili aadressi. Tõsi küll, mu kogemust mööda vastab ta meilidele, ja seda päris asjalikult. Aga näiteks üksikule kirjutisele veebis viidata on päris keeruline, sest korralik arhiiv puudub. On küll artiklite nimekiri, kus valikuliselt ajalehtedes ja mõnikord ka veebis ilmunud kirjutisi olemas, ent ajaveebi arhiivi kriteeriume säärane lingikogumik ei täita. Rääkimatagi võimalusest kommentaar või träkkbäkk otse loo juurde lisada.
Pets viitab ka Suurbritannia värskele algatusele HearFromYourMP. Ühe saadiku valimisringkonnas see ongi hästi rakendatav, sest valija võimalused konkreetne saadik vajaduse korral välja vahetada on reaalsed, erinevalt d'Honti valemi erinevatest tõlgendustest, kus hääled kanduvad kandidaatide vahel üle. Aga kindlasti annab hea tahtmise juures Eestis midagi vastavat käivitada. Aga Soomes? Vaevalt küll esialgu. Siin pole e-demokraatiast just eriti keegi kuulnudki.
Endine Riigikogu liige ja praegune Tartu linnavolinik Silver Meikar sõidab homme Manchesteris peetavale e-ministrite koosolekule. Soovin teekostiks jõudu ja kannatust. Millegipärast on mul kartus, et antud seltskonna huvi e-demokraatia suhtes on pigem suunatud Soome moodi ühesuunalistele poliitikult kodanikule infokanalitele ja mitte päris e-demokraatia üles ehitamisele. Aga võib-olla eksin ka. Vähemalt tahaks seda loota.
Täiend 5.12.2005: Samal teemal kirjutab Valtion palveluksessa (Poliitikot, blogatkaa!) ja jõuab minuga täpselt samale järeldusele: soome poliitikute veebid on ühesuunalised kanalid, mille eesmärgikski pole lugejatega suhelda. Ta nimetab mõned poliitikud peale Tuomioja, kelle postitustele viidata on võimatu. Võib-olla kardavad poliitikud ajaveebnikuid? Kui nende juttu ajaveebides kommenteerida saaks, tuleks ehk välja, kuivõrd sisutu see õieti on.
Eelnimetaud postitusele viitab Jere Majava ja võtab teema suurepäraselt kokku:
Poliittisista blogeista vähiten poliittisia ovat usin ammattipoliittikkojen blogit. Tämä ei ole täysin tekniikasta erillinen kysymys, sillä monesti heikko tekninen toteutus rajaa nämä <DEL>blogit</DEL> nettipäiväkirjat yksinpuheluksi. Jo pelkkien teknisten minimivaatimusten täyttäminen voisi vuorovaikutuksen ja palautteen mahdollistaessaan antaa poliitikkojen blogeille sisällöllistä ryhtiä.
Aga see oleks juba samm e-demokraatia suunas, ja sellist poliitikud arvatavasti ei taha.
Lisas larko 22.11.05; 21:11:07 -
|
