|
Kus kohas maakera peal võiks olla üks kirjatuviga e-riik? E-riik, mis väljendile e ja väljendile riik pretendeerib, ent mõlema puhul enese kulul tahtmata nalja teeb. Aasias? Aafrikas? Sugugi mitte! Euroopa Liidus ja mitte kaugel Eestist. Soome on kirjatuviga e-riik!
Eesti on teatavasti suutnud väljendeid e ja riik edukalt omavahel kokku panna tekitades nendest üheselt mõistetava väljendi e-riik. Kus mujal saab maksuametile avalduse Interneti abil teha? Kus mujal saab valimistel veebi läbi hääletada? Ei tule kohe meelde.
Silver Meikar käis teatavasti mõne nädala eest Inglismaal Manchesteris e-ministrite koosolekul. Seal tekisid talle kõigepealt turvameestega arusaamatused läpakaga saali sisenemisel. Saalis puudus ka wifi, ja kui see juba mitteametlikult tekis, ei tohtinud Silver voolu kasutada. Ametlik põhjendus olevat selles seisnud, et traadita võrgus olla niivõrd ohtlik oma asju ajada, et seda küll kõrgetele valitsusametnikele lubada ei saa.
Ütleks siinkohal, et tule taevas appi, kui poleks tänasest Guardianist lugenud uudist Government websites attract few visitors:
"Many government websites are failing to attract readers despite extensive spending, new figures have revealed. Information published today by Technology Guardian shows that many of the government's internet operations are underperforming, despite vast funding and investment"
Külastajaid juurde meelitada? Mis asi see nüüd küll olema peaks? Ega valitsuse veebisaitide eesmärgiks polegi külastajaid juurde meelitada vaid võimaldada asjaajamine. Kui veebisait juba ühesuunaliseks kujundatakse ja interaktiivsust ignoreeritakse, kust need külastajad küll tulema peaksid?
Aga Britannia puhul võib ju sellestki aru saada, et külastajate arv ka midagi tähendab. Nimelt olevat saidil http://www.ukworldheritage.org.uk/ olnud eelmisel aastal koguni 77 külastajat. Seda on muidugi vähevõitu. Aga ehk seletab seda omakorda ka saidi sisu.
Paistab, et tegemist on portaaliga, kus linke Suurbritannia ajaloolistele ja muidugi muinsuskaitse poolt kõrgele hinnatud turismiobjektidele. Näiteks pakutud link Londoni Towerile suunab leheküljele, mida pole (enam?) olemas. Kui valitsus selliseid lehekülgi ja sellist e-teenust kodanikele pakub, pole ka imestada, kui keegi külastada ei viitsi.
Aga piisavalt juba andsin brittidele peksa. Vaataks parem, kuidas ihatsus- ja kadestusväärsed Põhjamaad on oma e-riiklusega hakkama saanud. Seda ma ju täna hommikul Silveri saidil selles kommentaaride jadas lubasingi.
Eile sai kuskilt taani lehest loetud (kahjuks unustasin lingi salvestada, aga see pidi olema kas Berlingske Tidende või Jyllands-Posten), et valitsuse eesmärk kõigile avaliku sektori teenistujatele ja töötajatele palgakviitung elektrooniliselt edastada on luhta läinud. Selgus, et on olemas igale kodanikule juurdepäästav andmebaas, kuhu saab turvaliselt oma dokumente salvestada, aga asja ei saanud ettevõtmisest sellepärast, et umbes 50% avaliku sektori töötajatest polnud endale Internetile juurdepääsu muretsenud. Ja nüüd siis kurtiski valitsus, et ikka peab poolele avaliku sektori töötajatest palgakviitungi paberile trükkima.
Et Taani riik enam arveid paberil vastu ei võta on juba mitmel pool kajastatud. See ongi just selline poliitikute otsus, mis sunnib nii ametnikke kui ka erasektorit e-lahendustele orienteeruma. Kui tahad raha saada, palun saada mulle ka arve e-formaadis!
Soome tahaks ka kangesti e-riigiks saada. Või õigemini ei tahaks Soome niivõrd e-riigiks just saada, aga tahaks ikka, et teda e-riigiks arvataks. Vähemalt tahavad seda mõned soome poliitikud.
Nagu Silver oma kommentaaris eelpool nimetatud jadas kirjutas, on Soomeski seadus, mis lubab asju elektrooniliselt ajada. Selle seaduse paragraahvi 5 lõige 1 kõlab järgnevalt:
Sähköisten asiointipalvelujen järjestäminen
Viranomaisen, jolla on tarvittavat tekniset, taloudelliset ja muut valmiudet, on niiden rajoissa tarjottava kaikille mahdollisuus lähettää ilmoittamaansa sähköiseen osoitteeseen tai määriteltyyn laitteeseen viesti asian vireille saattamiseksi tai käsittelemiseksi. Tällöin on lisäksi kaikille tarjottava mahdollisuus lähettää sähköisesti viranomaiselle sille toimitettavaksi säädettyjä tai määrättyjä ilmoituksia, sen pyytämiä selvityksiä tai muita vastaavia asiakirjoja taikka muita viestejä.
Lugege nüüd väga tähelepanelikult selle lõike esimene lause! "Ametkonnal, kellel on selleks vajalikud tehnilised, majanduslikud ning muud võimalused, tuleb nende piirides pakkuda kõigile võimalus saata elektroonilisele aadressile või elektroonilise seadme juurde sõnum asja algatamiseks või menetlemiseks" Nüüd ütleks küll, et tule taevas appi!
Kui juba seaduses eneses, kus muide koos seda täiendavate seadustega väga üksikasjalikult pannakse elektroonilise asjaajamise reeglid paika, piiratakse välja ametkonnad, kellel pole selleks vajalike tehnilisi, majanduslikke või muid võimalusi, kes siis seda seadust veel rakendama peavad? Mitte kuskil pole keegi määratlenud, millal peetakse neid võimalusi olemasolevateks ja millal mitte. Seda otsustab juba iga ameti juhtkond.
Pole päris suur üllatus, et enamik ametkondadest pole leidnud neid võimalusi. Tegelikult seisnebki asi selles, et parlament võtis kergemeelselt seaduse vastu, aga selle elluviimine jäeti ametnike suvalisest tahtmisest sõltuma. Võtame näiteks vastu 100-paragaraahvilised liikluseeskirjad. Kirjeldame sõidukite liikumise korda üksikasjalikult. Aga kirjutame igaks juhuks juurde 101. paragrahvi: käesolev seadus jõustub nn.nn.nnnn kuupäeval, aga seda pole vaja täita, kui ei taha.
Üks hullematest näidetest on (soome keeli) siin kirjeldatud. Hästi piiratud osa tööhõiveameti teenustest on Interneti kaudu kasutatavad. Ja mitte ainult lubatud vaid suisa kohustuslikult ja ainult Interneti kaudu. Aga milles siis häda? Noh, selleks et seda teenust kasutada, pead Sa ameti avatud olemise ajal isiklikult nende ruumidesse minema, seal oma ID-kaardi (mitte elektroonilise) ette näitama, ja siis antakse Sulle kasutajatunnus. Aga mitte selleski veel kõik. Selle kasutajatunnuse alusel saad Sa ainult seal tööhõiveameti enese ruumides asuval arvutil sisse logida. Mitte kuskil mujal need ei kehti! Interneti kui sellise olemusest pole aru saadud või ei ole tahetud aru saada.
Aga see ei takista Soome riiki rõhutamast, et ta olla e-teenuseid edukalt kasutusele võtnud. Ma olin kaks aastat ühe töötute ühenduse president. Püüdsin tööhõiveametnikele kuni ministrini välja selgeks teha, kus nende mõttekäik viltu läks. Mitte keegi lihtsalt ei saanud aru, mida ma nendele seletada tahtsin. Aga seda ministritki tunnen teismelisepõlvest ja toona ta küll rumal ei olnud. Võim teeb ehk pimedaks? Võib-olla kurdiks ka? Anna andeks, Tarja.
Muide, kõigis Soome seadustes, kus vähegi riigi ja kodaniku vahelistest e-asjadest juttu, on kohe alguses välja arvatud kõik, mis maksude ja maksuametiga kokku haakub. Mispärast küll? Ehk ei usaldata, et see e-asjandus võiks ohutu olla. Ja seepärast võetakse igaks juhuks riigi peamine tuluallikas seaduse piiridest välja.
Aga see ei pruugi ka midagi tähendada. Kuna juba seadus ise lubab, et iga juhtiv ametnik, kellele bürokraatia vähendamine ei meeldi, võib otsustada, et tal selleks "vajalike tehnilisi, majanduslikke või muid võimalusi" ei ole, milleks siis maksuameti jaoks veel eraldi paragraav kirja panna? Aga kui tahetakse asjaajamist keeruliseks teha, tehtagu siis igaks juhuks mitmekordselt keeruliseks.
Mul on juba mitu aastat seaduses selgesõnaliselt sõnastatud õigus ühele kohaliku omavalitsuse toetusele, suurusjärgus 20 eurot ehk veidi üle 300 krooni kuus. Ma pean selle kättesamiseks 3-4 korda aastas avalduse tegema, ehkki toetuse aluseks olevad rahanumbrid muutuvad vaid üks kord aastas. Kord arvutasin välja, et pidin avalduse juurde lisama 30 lehekülge dokumente.
Iga kui viimane nendest oleks elektroonilises formis edastatav. Osa kättesaamisekski pean oma pangatunnustega kuskile sisse logima, neid seejärel paberile trükkima ja ametnikele edastama. Mispärast? Kuna sel ametil pole enda juhtide arvates "vajalikke tehnilisi, majanduslikke või muid võimalusi" selleks et elektroonilist asjaajamist lubada.
Bürokraatia vähendamiseks ei piisa sellest, et poliitikud annavad ametnikele korralduse bürokraatiat vähendada. Nemad pole nimelt lihtsalt sellest huvitatud. Kui tahetakse bürokraatiat vähendada, peavad poliitikud ise juba selleks vajalikud konkreetsed otsused langetama.
Täiend (9.12.2005):
Värske näide Soome kui kirjatuviga e-ühiskonna kohta siin. Mu veebiteenuse osutaja jonnib edastades oma arved ainult paberikandjas (!), mis mul paraku kaotsi läinud. Proovin katsetada Taani varianti et arve vähemalt sedapuhku elektroonilises formis saada. Veebifirma, kes ei suuda oma arvet kas või e-postiga edastada, ennast küll eriti head muljet ei jäta, kuid seni vähemalt on ühendus häirimatult töötanud.
Lisas larko 8.12.05; 19:41:58 -
|
