Larko lobiseb
Kõigi maade ajaveebnikud ühinege!




Larko peegel

Larko's shameless remarks

More shameless remarks by Larko

Larkon havaintoja

Larkon havaintoja (kuni 2006)

Larko's Correspondence

Hut- och harmlöst från Larko

Keinutie 11

Larkon työblogi

blog.tr.ee

Toetan:

Lahedad asjad:

EuroBillTracker

Kinnimakstud lingid:

Pojok Kanayakan

Arusaamise eest vastutab lugeja ise

Permanent link to archive for 20.6.06. 20.06.2006
 
Vasak, parem, NATO ja rohelus

Kohe kui selja pöörad, läheb asi põnevaks. Paar päeva pole Sirje blogile pilku visanud pärast seda kui ise sinna kommentaari lisasin. Ja kohe arenebki sellest huvitav arutelu.

Ma pole endiselt rohelise erakonna algatusgrupi põhimõttedeklaratsiooni lugenud, pole selleks aega olnud. Seega ei arva ma siin roheliste poliitika kohta üht ega teist. Avaldan oma arvamust siis kui saan mahti end asjaga kurssi viia.

Jüri Saarega olen ma sagedamini eri kui samal arvamusel. Sedapuhku ta siiski sõnastab peaaegu et minu mõteid väga hästi. Just nimelt vastandamise ja sildikleepimise läbi Sirje satubki olukorda, kus ta pöörab asja sisule teisejärgulist tähelepanu ja jääb dogmaatilise deklaratiivsuse tasemeni.

Räägiks kõigepealt NATOst. Sirje kõrvaldab mu küsimuse NATO heakskiitmise ja parempoolsuse seosest argumendiga, et Euroopa Vasakpartei liikmed on NATO vastased. Järelikult ongi NATO eitamine ja vasakpoolsus tema arvates omavahel seotud.

See aga paraku töötab ka eksklusiivselt. Sarnase loogika alusel võiks järeldada näiteks, et kõik Viru hotellis viibivad naised on litsid, kuna kõik seal viibivad litsid on naised. Kõik vasakpoolsed on NATO vastased sama vähe kui kõik naised on litsid.

Vasakpoolsust on Euroopas teisteski parteides ja väljaspool kõikide parteide. Euroopa Vasakparteil ja tema liikmesorganisatsioonidel pole mingisugust vasakpoolsuse ainuõigust, ammugi mitte kõikide vasakpoolsete nimel rääkimise õigust. Ma tunnen päris palju vasakpoolseid eurooplasi, kes on NATO suhtes positiivsel seisukohal, samuti selle vastu kriitilisi parempoolseid.

Ma olen juba mitu aastat arvanud, et traditsionaalne parem- ja vasakjoon tänastes tingimustes enam ei tööta. Sellest Sirje järeldab, et olen tsentrist, kes tahab asju segi ajada. Sildistamine aitavat tema väitel asju selgeks teha.

Selline argument on vastuvõetav juhul, kui eeldatakse kõigilt teatava mõtte poolehoidjatelt mõne teise, sellega seonduva mõtte heakskiitu. Kui sa ühe asja kohta niipidi arvad, pead teise kohta naapidi arvama. Sulle määritakse pähe terve pakett mõteid, mis peavad mõne ideoloogiaga koos käima.

Veel paarkümmend aastat tagasi oligi maailm umbkaudu selline, aga ta pole ammu enam mustvalge. Inimesed mõtlevad praegu ise rohkem kui varem. Nad arvavad ühe asja kohta ühtemoodi, teise teistmoodi ja satuvad sealjuures kord ühe, kord teise ideoloogiaga samale või eri lainele.

Mul on järjest raskem valima minna, kuna pole enam selliseid erakondi, kelle platvormist ma võiksin suurema osa heaks kiita. Olen ühes asjas samal arvamusel A-parteiga, kelle arvamus mõne teise asja kohta aga pole mulle mitte teps meelepärane. Selles teises asjas olen ligilähedaselt B-parteiga ühel meelel, kes aga õnnetult selles esimeses asjas minu vastu räägib.

Ma pole selle hädaga kaugeltki üksinda. Miks te arvate, et inimesed ei taha valima minna? Aga just sellepärast, et nad ei taha kogu arvamuste paketti korraga alla neelata.

Seetõttu pole viljakas vasakust ja paremast vastandamise eesmärgil rääkida. Selline enam päris paljudele valijatele korda ei lähe. Ja need, keda tsentristideks hüütakse, on täpselt samasugused sildikleepijad, kes tahavad rahvale oma ideede paketi täies ulatuses sokutada.

Jüri vihjab oma kommentaaris järgmise aasta valimistele. Mulle tundub, et tal on selleski õigus. Vasakparteil on ilmselt põhjust karta, et tulevane roheline partei nendelt hääli sööb juhul kui rohelised suudavad enne valimisi oma erakonna püsti seada.

Minu ennustus selle kohta on, et kumbki Toompeale ei pääse. Kumb rohkem hääli saab, pole veel järgmistel valimistel oluline. Ülejärgmistel võib parteimaastik juba praegusest täiesti teistsugune olla.

Mu vihje Sirjele ja teistelegi parteijuhtidele oleks selline, et ärge enam katsugegi valijale oma terviklahenduste paketti pakkuda, sest ta ei neela seda alla. Ärge vastandage oma erakonda teistega vaid edastage oma lahendusi probleemidele, mis ju on teada ja tunda. Küll valija ise teab, millised küsimused tema jaoks kõige tähtsamad on ja langetab selle alusel oma otsuse.

Asju tuleb sisuliselt arutada, mitte dogmaatiliselt. Mulle ja arvan et järjest suuremale hulgale valijaid ei koti üldse, kas see partei ennast vasak-, parem- või tsentristlikuks või isegi tagumikupoolseks nimetab, kes suudab minu jaoks tähtsates küsimustes mulle meelepäraseid lahendusi pakkuda.


Lisas larko 20.6.06; 13:23:58 - Mis Sa kostad? [5] Blogiviited [0]

Foorum (5 responses)

Deklaratiivne seadusandlus, osa 2

Hiljuti kirjutasin deklaratiivsest seadusandlusest Soome näitel. Ega Soome sugugi ainus riik pole, kus seda haigust esineb. Kõikjal Põhjamaades on laiali levinud kummaline arusaam, et kõiki probleeme annab seadusandlusega lahendada ja ilma seaduseta ei saagi probleeme lahendada.

Rootsis vaieldakse ägedalt selle üle, mida kujutab ennast ujumisoskus, kirjutab Dagens Nyheter. Põhikooli õppekava näeb ette, et viienda klassi lõpetajatel peab olema omandatud ujumisoskus. Paraku pole mitte kuskil üheselt kirjas, kui kaugele ja millistes tingimustes õpilasel tuleb suuta ujuda, et ta oleks ujumise ametlikult selgeks õpinud.

Seda määritleb iseseisvalt ja oma heaksnägemise järgi iga kohalik omavalitsus või linnaosavalitsus. Mõnel pool piisab sellest, et õpilane ujub basseinis 25 meetrit. Kõige karmimad tingimused eeldavad, et pärast vette kukkumist ja pea veepinna alla satumist suudetakse oma abiga pinnale tulla ja seejärel 200 meetrit ujuda, millest vähemalt 50 selili. Sellise kirjelduse ujumisoskuse kohta on välja mõelnud Rootsi Vetelpäästeselts.

Vetelpäästeselts lobib nüüd võimsalt, et ujumisoskuse piirid tuleb mitte vähem kui seadusega paika panna. Seltsi peasekretäri Karin Brandi arvates on hambutu, et ujumisoskus on kõigest õppekavas eesmärgiks seatud. Ta avaldab Dagens Nyheteris arvamust, et omavalitsustele tuleb kooliseaduses kehtestada kohustuseks jälgida, et õpilased tõepoolest ujuma õpivad.

Ma jagan Rootsi Vetelpäästeseltsi muret selle üle, et mitmed inimesed upuvad, kuna nad ei oska ujuda. Ja ma hindan kõrgele seltsi tööd veeteede turvalisuse eesmärgil. Sellega peavad nad tingimata edasi tegelema.

Aga sellegi poolest ei ole ma veendunud, et suur hulk bürokraate ja poliitikuid peaks selle nimel pingutama, et selgeks teha, mis asi on ujumisoskus. Ma pole selles sugugi veendunud, et vastava seaduse välja töötamine oleks kõige tõhusam ja otstarbekam viis maksumaksja raha kulutada. Kaldun arvama, et Rootsi ühiskond pole veel nii valmis, et kiiremaid probleeme poleks vaja lahendada ja selleks poliitikute tööaega ja tarkust rakendada.

Kas see lisab kellegi turvalisust, et tema ujumisoskuse tase on seadusega fikseeritud? Kas inimene on ebaõnnestunud kodanik, kui ta jaksab ainult 190 meetrit ujuda? Kas ta sellisel juhul ei pea põhikoolitunnistust kätte saama?

Mis siis saab, kui keegi kaldast 205 meetri kaugusel paadist vette kukub ja suudab vaid 201 meetrit ujuda? Kas lahkunu lähedastele on lohutuseks, et ta seaduse mõistes siiski oskas ujuda? Või on nad hoopiski rumalate poliitikute peale pahased, kes ei taibanud seadusega 205 meetri piiri kehtestada?

Põhjamaades on kahtlemata mitme teise riigiga võrreldes turvaline elada. Selle turvalisusega seondub aga usk ja arusaam, et inimene on seda õnnelikum, mida üksikasjalikumalt tema argipäevaelu reguleeritakse. Selleks ongi vaja iga asja jaoks omaette seadus vastu võtta.

Tegelikult on asi muidugi risti vastupidi. Minu tähelepaneku järgi on inimesed õnnelikumad ja kannatavad väiksema stressi all riikides, kus ametkonnad nii võimsalt nende ellu ei sekku. Inimene kipub seda kõvasti hindama, kui tal lubatakse midagi ka ise otsustada.


Lisas larko 20.6.06; 10:11:10 - Mis Sa kostad? [0] Blogiviited [1]

Foorum

Pedofiilindus siin ja mujal

Mart kirjutas nädal tagasi väga mõistlikult ja tasakaalustatult laineid tekitavast pedofiiliauudisest:

Tegu on ilmselgelt väga kahetsusväärse looga kõikide osapoolte jaoks ning ma loodan, et see menetletakse üldisi huve silmas pidades vaikselt ja professionaalselt. Usun, et meedial on piisavalt taktitunnet mitte asuda seda vastikut lugu üles õhutama.

Kuidas selle taktitundega jääb, otsustagu igaüks ise, kas või Postimehe näitel. BBC avaldab pikema loo sellest, kuidas Suurbritannia vastne siseminister laseb kollasel ajakirjandusel dikteerida, kuidas vanglast vabanenud pedofiilidega ringi käia. Õpust võetakse USAst, kus seksuaalkurjategijate isikuandmete avaldamine on isegi tapmisi esile kutsunud.

Mul on siiralt hea meel, et Eesti pedofiiliajuhtumi puhul pole rahvuslikul pinnal pingeid. See veel puuduks, et pronkssõdurile lisanduks eesti vene pedofiiliasõda.

Edit: Vähem kui üllatavalt briti siseministeerium eitab kollase meedia igasuguse mõju oma tegevusele:

The Labour MP, a parliamentary private secretary to Home Office Minister Tony McNulty, said: "If that was the case the Mail and the Express would be jumping up in the air at the moment. I mean you've seen the sort of stories that we've had from those sorts of newspapers."

Lisas larko 20.6.06; 6:54:32 - Mis Sa kostad? [0] Blogiviited [0]

Foorum



This Page was last updated: teisipäev, 20. juuni 2006.a. kell 13:23:58
This page was originally posted: 29.1.06; 17:16:57 .
Copyright 2010 Larko lobiseb

This site is using the Woodlands theme.

Create your own Manila site in minutes. Everyone's doing it!

juuni 2006
E
T
K
N
R
L
P
 
2
3
10
13
17
19
20
27
 
Mai   Juuli