|
Merlis viitab Ringhäälingunõukogu otsusele 19.6.2006 presidendivalimiste kampaania kajastamise kohta avalik-õiguslikus eetris. Tuleb tunnistada, et mina seda otsust nõukogu kodulehelt tuvastada ei suutnud. Seega usaldan siin Merlise andmeid, ehkki mul tavapäraselt on kombeks mitte edastada uudist, mida vähemalt kahest allikast kinnitada ei saa. Kindlasti leiaksin vastava otsuse kuskilt mujalt üles, kui veidi pingutada viitsiksin.
Miks ma aga seda otsust Ringhäälingunõukogu veebiruumist üles ei leia? Esiteks ei tööta kodulehe rippmenüüd üldse Opera veebilehitsejaga. Esilehel on rubriigis "Aktuaalne" järgmist kirjas:
Ringhäälingunõukogu järgmine korraline koosolek toimub esmaspäeval 08.mail kell 17.00
Arevestades, et täna on 25. juuni, ei saa nõukogu veebiruumi päris päevakohaseks ja operatiivseks hinnata. Exploreriga lehitsedes leidsin linke protokollidele, värskeim kuupäevaga 13.3.2006. Kaks värskeimad linki tootavad klikides tulemuseks veateate, ülejäänud suunavad Wordfaili allalaadimisele. Teeks käesolevaga Ringhäälingunõukogule ettepaneku oma veebiruum kiiremas korras kaasajastada.
Käesoleva sissekande eesmärgiks pole siiski peamiselt Ringhäälingunõukogu veebisaidi kehva taseme üle nuriseda. Et kirjutamise käigus esile kerkinud tõrked juba edastatud said, asuks tasakesi asja juurde ka. Ringhäälingunõukogu on siis Merlise andmeil otsustanud järgnevalt:
3.1. Eesti Raadio programm Vikerraadio tutvustab ametlikult üles seatud presidendikandidaate otsesaates nii Riigikogus kui valimiskogus toimuvate valimiste eelsel päeval kuni kahetunnise diskussioonina üldpoliitilistel teemadel.
4.1. Eesti Televisioon korraldab vähemalt kaks otsesaate formaadis televäitlust Vabariigi Presidendi kandidaatidega, pikkus vähemalt 90 minutit.
Huvitav kuidas ETV ja ER sellist otsust täitma peavad. Vabariigi Presidendi valimise seadus (§ 15 ja § 23) näeb küll ette, et kandidaatide ülesseadmine kummagi kogu esimeseks vooruks peatub "teisel päeval kell 18.00 enne esimese hääletusvooru päeva". Seega on mõlema kogu esimesele voorule registreeritud kandidaatide nimed eelmisel päeval teada.
Riigikogu teiseks vooruks aga saab uusigi kandidaate üles seada (§ 17). Seega on vähemalt teoreetiliselt võimalik, et Riigikogu valib teises või kolmandas voorus presidendiks kellegi, keda Vikerraadio pole rahvale tutvustanud ega ETV väitlusele kutsunud. Arnold Rüütel enne Riigikogu hääletusvooru igal juhul saadetes ei osale, kui uskuda tema enda sõnu Rahvaliidu kongressil:
Kui Riigikogu ei suuda oma põhiseaduslikku ülesannet täita, alles siis olen nõus teie usaldust õigustama ja kandideerima valimiskogus. Seega ei saa ma enne Riigikogu otsust olla presidendi kandidaat ning minu tänasest kõnest ei tasu otsida programmi viieks aastaks.
Tere hommikust! Formaalselt pole muidugi keegi veel presidendikandidaat. Aeg kandidaatide üles seadmiseks "algab neljandal päeval kell 9.00 ja lõpeb teisel päeval kell 18.00 enne esimese hääletusvooru päeva" (§ 15). Aga kampaaniat käivad nii mõnedki juba praegu, kes avatult, kes pigem varjatult. Kaasa arvatud austatud Arnold Rüütel.
Muidugi on mingil määral maitse asi, kas Rüütli võidupüha kõnet Saaremaal tuleb mõista kui riigikaitse ülima juhi pöördumist või presidendikandidaadi avaldust valimiskampaania käigus:
Väikeriigina saame niikuinii arvestada vaid piiratud võimekuse ja ressurssidega. Kasutada tuleb kõiki võimalusi, kaasa arvatud elanike tahet oma riiki kaitsta. Seetõttu oleks vale loobuda ajateenistusest ainult palgalistest koosnevate väiksearvuliste üksuste kasuks.
Nüüdismaailm ei ole muutunud turvalisemaks, pigem vastupidi. Seepärast on vaja poliitilist kainust ning kaugele nägevat pilku, et teha riigikaitses tarku otsuseid - olgu nendeks siis ulatuslike reformide läbiviimine või üksikute väeosade tulevik. Vale otsus selles vallas võib tuua kaasa probleeme mitmele järgnevale põlvkonnale.
Kindlasti vajab enam tähelepanu selge juhtimisstruktuuri väljatöötamine riigikaitses. Samuti on mobilisatsioonisüsteem ja arvestus ressursside üle võtmeküsimused, millest oleneb kriitilisel hetkel meie riigi saatus. Nagu ka noorte isamaa-armastus. Lubadus ajateenistuse eest palka maksta ei muuda seda iseenesest populaarseks ega suurenda tahet oma maad kaitsta. Vajalikud on sisulised meetmed, mitte lubadused.
Vähemalt läks vanapresidendil sedapuhku korda võidupüha võidupühaks nimetada. Ju se pidi meelde jääma, sai seda juba vabariigi aastapäeval harjutatud. Tegijale ikka juhtub, ega iga eksimist pea ka raukuse kuulutajaks arvama.
Eks iga rahvas ise otsustab, keda oma riigi eesotsa valib. Teised teevad sellest omakorda järeldusi. Kui on vaja tagasi valida presidenti, kes oma teise ametiperioodi lõpul 84-aastaseks saaks, tehakse sellestki riigi ja rahva kohta järeldusi. Nagu sellestki, et tagasi valitav vanamees on sellise taustaga kui Arnold Rüütel.
Ainult et need, kes järeldusi teevad, ei pruugi teadagi, et rahvas Eesti presidenti päriselt ei vali. Mäletatavasti jäi lahkunud Lennart Meri viimaseks ametlikuks tehinguks presidendi otsevalimist tähendava põhiseaduse muudatusettepaneku andmine Riigikogu menetlusse. Eks parteid ja poliitikud oma käitumise tagajärgi teadsid kui lasid sel ettepanekul soiku jääda.
Presidendivalimiste kampaaniast oleks mõistlik sel juhul rääkida, kui tõesti toimuksid valimised rahva osavõtul. Nüüd aga valib rahvas presidendi kaudselt, st. oma esinduskogude vahendusel. Otsuse teevad eeldatavalt 347 valimiskogu liiget või - äärmiselt ebatõenäoliselt kuid ikkagi võimalikult - 101 Riigikogu liiget.
Kelle jaoks siis valimiskampaaniat käiakse? Ma julgen seda väita, et 347 valimiskogu liikmest enamus hääletab parteiliste juhtnööride järgi. Nende otsusele kandidaatide kampaaniad ja väitlused telesaadetes ja raadios mingisugust mõju ei avalda.
Küll on kummalised valimised! Kandidaadid, kes polegi veel kandidaadid, peavad nende aadressil kampaaniat, kes valimistele osaleda ei tohi. Ja need, kes tegelikult valima lähevad, saavad sootuks mujalt tungivaid juhiseid kuidas hääletada tuleb.
Lõpptulemust pole raske ennustada. See on peaaegu et sama kindel kui nõukaajal, valitava presidendi nimigi on sama. Võimaliku üllatuse suudaksid põhjustada need kes niitidest tegelikult tõmbavad. Ja needki on samad kui nõukaajal!
Kuidas on nii kaugele 15 aasta jooksul jõutud? Sellele küsimusele vastust võiksid otsida eeskätt need, kes Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistele osalemist paljuks pidasid. Presidendivalimiste jant kinnitab suurepäraselt vana tõde: kui sa ise valima ei lähe, valib sinu eest naabrimees.
Lisas larko 25.6.06; 18:01:36 -
|
