Larko peegel

Larko's shameless remarks

More shameless remarks by Larko

Larkon havaintoja

Larkon havaintoja (kuni 2006)

Larko's Correspondence

Hut- och harmlöst från Larko

Keinutie 11

Larkon työblogi

Toetan:

Lahedad asjad:

Kinnimakstud lingid:

Pojok Kanayakan

Arusaamise eest vastutab lugeja ise

05.09.2006

Soome keskmine Torkas silma pealkiri Päevalehes: Soome väravakütt eelistaks mängida Venemaa särgis. Jutt käib Soome jalgpallikoondises juba teises põlvkonnas ilma teinud Aleksei Jeremenko juuniorist, kes kuueaastaselt koos perega Soome kolis. Tema isa Aleksei Jeremenko seenior sõlmis toona lepingu Helsingi vutiklubiga HJK ja jäigi seejärel Soome. Jeremenkod on juba ammu Soome kodanikud. Spontaanselt tuli seda lugedes pähe küsida, kes teda siin kinni hoiab. Ehkki tegemist on väga hea mängijaga, pole ükski koondis ühest mehest sõltuvuses. Soome koondisele oleks näiteks kindlasti kaotuseks olnud kui Jari Litmanen poleks seal aastaid kaasa teinud, aga üle sellest oleks kindlasti elatud. Varsti seisabki see ees, ega Jarigi nooremaks ei saa. Jeremenko puhul kerkis ikkagi kahtlus, kas teda vene koondisesse vastu võetaks. Siin on ta staar, aga suurel Venemaal piisab konkurrente küll ja küll. Aga minugi poolest, mingu pealegi kui nii väga tahab. Hakasin siiski esimese reaktsiooni järel mõtlema, mis Jeremenkol ikkagi sellise järelduse põhjustas. Päevalehe andmeil oleks selles soome jõmmid süüdi: Ühe põhjusena, miks Soome talle ei meeldi, tõi Jeremenko juunior välja seal kogetud solvangud. "Kuigi esindan Soomet, siis soomlaste jaoks jään alati venelaseks. Olen olnud sunnitud kuulma palju solvanguid seoses sellega, et ma ei näe soomlase moodi välja. Seetõttu ei soovigi ma Soomes elada. Käin seal vaid siis, kuid tuleb koondisekutse või kui soovin näha oma perekonda," rääkis Jeremenko juunior. Kui nii, siis saan ma temast juba paremini aru. Siin pole tõesti palju selleks vaja, et end mitte kodusalt tunda. Ise kuulsin näiteks laupäevasel lapsepõlve korteriühistu aastapeol eestlasest majaelanikuga eesti keeles vesteldes, kuidas üks purjus jõmm seda kui "tibla juttu" sõimas. Selles majas kindlasti erandlik nähtus, sest korteriühistu juhatus juba kaalub eesti keele, kultuuri ja ajaloo kursuste korraldamist. Erandlik nähtus pole see aga sama kindlasti Soomes üldiselt. Sallimatust on siin nii omade kui võõraste vastu, ja kui palju veel. Igasuguse keskmisest põhjapõdrandusest kõrvalekalduvuse eest karistatakse halastamatult. Erandiks on ehk tähelepanuväärselt suhtumine homodesse: viimastel aastatel kiputakse nendele "andeks andma", aga ainult juhul kui nad on muidu keskmised luterlased soomlased. Sallimatust sai oma naha peal tunda näiteks põlisest soome juudi soost ajakirjanik Ruben Stiller, kes oma kunagisest töökohast rahvusringhäälingus ilma jäi, kuna rääkis eetris liiga ausat juttu. Ise kommenteeris ta seda aastaid hiljem nõnda, et raadios pole kõneleja nägu näha. Hiljem erakanalil edukalt saatejuhina esinedes olevat ta tuvastanud, et Soomes tohib ükskõik kui valusaid tõdesid inimestele näkku öelda, kui sa ainult pead meeles, et seda tuleb naeratades teha. Soomlased arvavad, et sa nalja teed ja naeravad kaasa. Välimuse poolest ei tohi Soomes mitte kuidagi keskmisest erinevalt avalikult esineda. Siin Helsingi kirdeservas on kohustuslikuks riietuseks teksapüksid ja nendega suvel t-särk ning jahedamal ajal vastavalt t-särgi peal ilmakohane varustus. Selline riietusnorm kehtib igaks juhuks mõlema soo jaoks. Mina aga eiran seda koodeksit, sest ma lihtsalt ei salli t-särke ja teksapükse, vähemalt enda seljas mitte. Mulle meeldib enamasti lipsuta särgis ning kahest erinevast ülikonnast pärinevaid pükse ja pintsakuid omavahel kombineerides ringi käia. Ja selle eest saan sageli solvavaid märkuseid vastu võtta, ehkki oma näojoontelt olen üsna keskmise soomlase moodi. Kui nüüd Jeremenko juurde tagasi tulla, tahtis Soome Jalgpalliliidu esindaja täna YLE spordisaates asja maha toonitada. Usutlus olevat valesti tõlgitud ja peab sellises sõnastuses vutistaari mõteid valesti kajastama. Rohkem ta kommenteerida ei soovinud, nagu ei soovinud kommenteerida ka Jeremenko ise, kes parasjagu koondise asjus Helsingis viibib. Küll aga edastas sporditoimetus väljavõteid usutluse originaaltekstist. Seal pahandas Jeremenko selle üle, et Soomes iga "pisiasja" pärast avalikkuses suur kell külge pannakse. Siinkohal pidi ta vist silmas oma hiljutise äparduse meediakajastust pärast seda et ta oma auto purjus sõbrannale üle andis. Noh, mine ja võta kinni! Ma tõesti saan aru kui Jeremenkole tiblaks hüüdmine  ja tema välimuse sõimamine pahameelt põhjustab. Kui aga temale kui vutistaarile peaks taolistel puhkudel "pisiasjade" meediakajastuses erandeid lubada, on ehk tõesti parem Venemaale jääda. Seal vist rassismi ei olegi? Lisas larko 5.9.06; 22:12:35 - Mis Sa kostad? [3] Blogiviited [0] Foorum (3 responses) Kas sellist demokraatiat tahtsite? Tallinnas osales 2005. aasta volikogu valimistele 138.963 valijat. Enamus nendest, umbes 70.000, hääletas mõne teise kui Keskerakonna või Rahvaliidu kandidaadi poolt. Nende hääled siiski presidendi valimistel ei loe, kui just Keskerakond seda lubada ei taha. Kirjutab Päevaleht: “Fraktsioon kujundab oma seisukoha enne volikogu istungit. Lähtume sellest, et valijad on meile andnud Tallinnas absoluutse enamuse,” lausus keskfraktsiooni esimees Elmar Sepp. Ta ei välistanud ka variante, kus kümne hulka jõuab mõni rahvaliitlane või reformierakondlane. “Rahvaliidule on oluline, et kõik Tallinna valijamehed oleksid Arnold Rüütli toetajad. Pole määrava tähtsusega, kas nende seas on Erika Salumäe, Maimu Berg või Aivar Kuusmaa,” oli Rahvaliidu teabejuht Agu Uudelepp avameelsem. Kihnu vallas käis valimas 376 valijat, kellest 252 usaldas valimisliitu Parem Kihnu. Nende 252 arvamus kaalub valimiskogu istungil rohkem kui 70.000 tallinlase. Piirisaare vallas osales valimistele 89 valijat. Valimisliit Kodupaik sai 69 häält valimisliidu Piirissaarlased 20 vastu. Volikogu mandaadid jagunesid Kodupaiga kasuks 6-1. 69 piirissaarlast on presidendi valimistel suuremad võimukandjad kui 70.000 tallinlast. Agu Uudelepp nentib Päevalehes, et valijad andsid valimistel võimu Keskerakonnale. Tema arvates see ongi demokraatia. Kahtlemata ongi, linna valitsemise seisukohalt, sest Keskerakonnale anti just nimelt kohalik võim. Sellise presidendi valimise korra puhul saab vaid nentida, et kõik on võrdsed, teised aga võrdsetestki võrdsemad. Kahtlemata tahtsid põhiseaduse autorid kõige paremat. Paraku ei suutnud nad ette nähagi, milline on poliitiline kultuur poolteist aastakümnet hiljem. Lisas larko 5.9.06; 5:09:17 - Mis Sa kostad? [0] Blogiviited [0] Foorum

This Page was last updated: teisipäev, 5. september 2006.a. kell 22:12:35
This page was originally posted: 29.1.06; 17:16:57 .
Copyright 2010 Larko lobiseb

This site is using the Woodlands theme.