|
Mida Helsingi kesklinnas laupäeva õhtul õieti toimus? Selle kohta on eemalt raske midagi arvata, kuna kohalviibinutegi kirjeldused ja muljed
on omavahel niivõrd vastuolulised. Võib-olla kirjeldab sündmusi enam
vähem adekvaatselt Kiasma ees ja märulipolitsei piirangurõnga sees kolm
tundi viibinud YLE ajakirjanik Juha Blomberg, kuid ta teeb seda muidugi selle mätta otsast, kuhu ise juhuslikult sattus.
Demokraatlikus ühiskonnas on kodanikel ja nende ühendustel õigus
arvamust avaldada ning sel eesmärgil koosolekuid ja meeleavaldusi
korraldada. See aga ei tähenda, et meeleavaldusi tohiks korraldada
eirates avaliku korra nõudeid, ammugi mitte eesmärgiga avalikku korda
rikkuda. Avaliku korra, sealhulgas ka meeleavaldamise õiguse, turvamine
on politsei ülesanne.
Nagu selgub YLE uudistes,
oli Kiasma ees kogunenud anarhistideks ennast nimetavate kodanike
eesmärgiks rongkäik korraldada. Seaduses ette nähtud avaldus oli
politseisse tehtud, kuid mitte ürituse korraldaja vaid kellegi teise
poolt. Avalduses kirjeldatud rongkäigu marstruut vajas politsei
hinnangul täpsustamist, ent polnud kedagi, kellega selle täpsustamises
läbirääkimisi pidada.
Korraldajate veebilehel tutvustati ürituse tagamaid juba eelnevalt ja edastati sealjuures üleskutse Helsingi südalinnas "veidi kaaost" tekitada:
Vähintä mitä me yhdessä voimme
tehdä heidän tukemisekseen on tuoda edes hieman sekasortoa
myös
Helsingin kaduille.
Arvestades et linnas viibivad
samal ajal Euroopa ja Aasia riigipead ja valitsusjuhid, kelle
kohalviibimisega kavandatud "kaaose tekitamine" on otseselt seotud,
pidigi politsei asjasse sekkuma, ja seda sootuks enne kui midagi hullu
juhtuda sai. Oli vast paratamatus, et politsei tegevusest pidid peale
üritusega seotud inimeste kannatama süütud möödakäijad, ajakirjanikud
ja muidu uudishimulikud pealtvaatajad. Üht või teist märulipolitsei
liigutust on kerge kritiseerida, eriti nendel, kes kohalgi ei viibinud.
Pealtnägijate tunnistuste vastuolulisus ise eneses juba näidab, et
kellelgi tavakodanikul polnud tervikust ülevaadet.
Meediakajastuses
on selle väikse seltskonna provokatiivne ettevõtmine peamise tähelepanu
pälvinud. Samal ajal korraldatud umbes 2000 osavõtja rahulikult ja
korrapäraselt möödunud meeleavaldust
nimetatakse kõigest möödakäies, justkui sulgumärkide sees. Seega on
Kiasma mässajatel läinud korda mitte ainult ennast, vaid peale selle ka
teiste inimeste siirast sõnumit täis sittuda. Rääkimatagi Kagu-Aasia
rahvaste inimõigustest.
Lisas larko 10.9.06; 22:46:02 -
|
