|
Eesti külastamisega seondub paratamatult sisseostude tegemine, ja seda
juba aastaid. Enam pole küll hinnavahe Eesti ja Soome poodides nii suur
kui kunagi, ent Tallinnast ja mujaltki saab ikka nii söögi-, joogi- kui
muudki kraami Helsingiga võrreldes soodsalt osta. Samuti on kaubavalik
huvitav. Eesti toit on ikkagi eesti toit, seda Helsingis eriti osta ei
ole. Samuti on näiteks riided ja jalatsid minu meelest Tallinnas
kvaliteetsemad kui Helsingis ja odavamad muidugi.
Enam ma siiski eriti ei võta ette Tallinna väisamist ainuüksi
sisseostude eesmärgil. Hakan vast vanaks jääma, ent reisimine tundub
mulle järjest rohkem tülikas olevat. Eriti talvisel ajal, kus kiiremad
laevad enam ei käi, põhjustab see pikk ja tüütav praamireis mulle
meelehärmi. Ega seal suures aeglaselt liikuvas paadis muud polegi teha
kui purjutamine. Seetõttu peab mul üldjuhul Soomelahe ülitamiseks mõni
tähtis põhjus olema, niisama enam just ei viitsi.
Üks kaubaliik siiski on veel olemas, mille otsa saamisest piisab mulle
sõidu ettekäändeks ise eneses. See on tubakapaber, mille eest siin nii
soolast hinda küsitakse, et Tallinnast ostes hoian ma rohkem kui 200
eurot aastas kokku. Mulle jääb arusaamatuks, et nõudluse ja pakkumise
suhe pole siinsetes kauplustes suitsupaberi hinda langetanud, sest kõik
konirullijad, keda ma tean, soetavad endale paberi Tallinnast.
Seni olen ma korraga ostnud suitsupaberit ühe kasti kaupa, mis 50
vihikut mahutab. Igas vihikus on 50 paberilehte, seega olen neid
korraga 2500 üle mere vedanud. Sellest piisab mulle üldjuhul ligi
kolmeks kuuks.
Et varsti aga tali ees seisab, ja mulle eriti suure praami pardal sõita
ei meeldi, kavatsen sedapuhku oma varusid nõnda täiendada, et sellest
kevadeni piisaks. Homme hommikul ronin ma kiirlaeva pardale et
suitsupaberi ostmas käia. Ja et juba Tallinnas olen, eks ma ikka ka
head ja paremat toitu ning õlut ja viina ostan ka.
Sel korral jääb mu Eesti visiit prantslaseks, see tähendab et hästi
lühiajaliseks. Pärastlõunasel ajal sõidan juba Helsingisse tagasi.
Eriliseks boonuseks aga saab mul Arni
ja Katiga kokku lepitud mõnus juttuajamine Vanalinna baaris, millel
legendi järgi polegi nime. Selle kokkusaamise üle rõõmustan juba ette.
Seoses eelpool nimetatud reisiväsimusega polegi ma pärast juulikuu algust Eestis käinud. Tookord jõuti mind isegi vahepeal kadunuks kuulutada, ent veidi hiljem ikka leiti üles. Homme vast kaduda ei kavatseks, sest paber tahab ikka ostmist.
Lisas larko 24.9.06; 23:49:52 -
|
