|
Täna pärastlõunat lülitasin raadio sisse ja juhtumisi kuulsin, kuidas Mart Ummelas mind ennast parajasti Vikerraadio Reporteritunnis usutles. Kell 19.05 katsun kordussaate terves ulatuses kuulata. Seal pidi ju muuhulgas Soome välisministri Erkki Tuomioja intervjuu ka olema, ehkki mitte tema kui välisministri vaid tema kui kirjaniku.
Ehkki Mart oli mind sellise võimaluse eest vihjamisi hoiatanud, tuli see intervjuu mulle ikkagi keset laadamelu veidi äkitsalt ette. Midagi tarka raadios spontaanselt öelda on juberaske. Ei läinud ka minult korda.
Eriti panin vast puusse kui pidin lambist vastama küsimusele, kuhu eksootilisse kohta Eestis soovitaksin soomlastel sõita. Millegipärast pöörles tol hetkel Põlva keele peal, ehkki seal just suurt midagi soomlase jaoks näha ja teha ei ole. Kargas ta siiski suust välja nagu konn ega teda tagasi enam ei saanud.
Kui selles usutluses midagi hästi läks, oli too ehk vastus küsimusele, miks Soome meedia väga põhjalikult Eesti sündmusi ei kajasta. Ütlesin läbi lillede, et soome ajakirjanikud on enamasti laisad ega taipa kasutada käe ulatuses olevaid võimalusi. Nagu näiteks seda, et Riigikogu liiget võib kas või istungi ajal saalis Skype läbi usutleda, kusjuures ei pruugi ise Eestiski viibida. Tookord sain muide oma loo kohta veel sama istungi jooksul Skype teel ka tagasisidet.
Ise eelistan oma mõteid pigem kirjas kui kõnes avaldada. Saab vähemalt enne nupule vajutamist oma teksti korralikult läbi vaadata ja kas või takkajärgi mõne apsaka ära parandada. Ma austan sügavalt neid inimesi, kes eetris pidevalt esinevad ja lausa otsesaadetes, kus nii head kui vead sellisel kujul rahvani jõuavad.
Lisas larko 6.12.06; 18:38:00 -
|
