|
Nooremad lugejad vist ise ei mäleta, kuid on ehk sellest kuulnud, kuidas vene ajal ei saanud päris otsekoheselt öelda, mis parasjagu südamel. Minu ealised ja vanemad, võib-olla mõned nooremadki, teavad seda väga hästi, kuidas tuli tegelik sõnum kuskile ridade vahele peitu poetada. Käesolev postitus ongi just selline, kus asja sisu öeldakse läbi lillede.
Google on suurepärane ettevõte. Seda ütlen täitsa siiralt, ise nii mõnegi Google tasuta teenuse kasutaja. Ilma Googleta ei kujuta hästi ette, kuidas oma igapäevaelu korraldaks.
Teadupärast pole tegemist üksnes otsingumootoriga. Mu post, RSS-vood, mõni üksik ajaveeb, kalender ja ei mäletagi mis veel peale nende eksisteerivad tänu Googlele. Ilma Googleta poleks mind üldse olemas.
Google võimaldab veebisaidi omanikul, blogijal kaasa arvatud, lasta soovi korral oma saidil kontekstisse haakuvaid kaubanduslikke teateid diskreetselt edastada. Google ise edastab neid samu oma teenuste kasutajatele.
Ma pole mitmel erineval põhjusel oma blogides lubanud Googlel reklaami näidata. Teenusekasutajana on mu silm immuunseks saanud. Ei pane neid reklaame tähelegi. Samas tean, et nii mõnelegi toredale ajaveebnikule tähendab kõnealuse reklaami olemasolu arvestatavat sissetulekut.
Reklaami edastava blogija jaoks on tema Google ranking üleoluline. Selleks et hea ranking saada tuleb mitu aastat väsimatult blogida. Kui ranking äkitsalt ennast sõltumata põhjustel langeb, on seda kohe ka rahakotis tunda.
Eriti kurb võiks olla asjaolu, et keegi poolkriminaalne veebitegelinski katsub blogijalt tema domeeni üle võtta just antud domeeni hea maine ja rankingu pärast. Kui aga see ei õnnestu, saadetakse Googlele põhjendamatu kaebus nagu oleks antud blogis seadustega vastuolus olevat alealiste suguelu puudutavat materjali. Nõnda talitati ka vene ajal; saadeti pahatahtlik, kusjuures sageli anonüümne, koputuskiri sinna kuhu vaja.
Google määruste alusel ei saa ma kedagi üles kutsuda ühelgi konkreetsel veebisaidil olevatele reklaamilinkidele klikima. See oleks äärmiselt ebaeetiline. Eks igaüks oma enese tarkuses ja veebihügieeni nõuetele vastavalt otsustab, kuhu oma hiirel hammustada lubab.
Siinkohal tahaks ehk kontekstiväliselt nimetada oma head sõbra Saksamaal Heidelbergi lähistel. Peter Wilhelm on kirjanik ja ajakirjanik, kelle blogis saab nalja nabani kui võtab vaevaks seda regulaarselt lugeda. Paremat satiiri ning puhtamat saksa keelt annab veebis tikutulega otsida. :-)
Lisas larko 30.6.07; 0:36:56 -
|
