Larko peegel

Larko's shameless remarks

More shameless remarks by Larko

Larkon havaintoja

Larkon havaintoja (kuni 2006)

Larko's Correspondence

Hut- och harmlöst från Larko

Keinutie 11

Larkon työblogi

Toetan:

Lahedad asjad:

Kinnimakstud lingid:

Pojok Kanayakan

Arusaamise eest vastutab lugeja ise

11.07.2007

Kommentaar Silveri kommentaariumi ajendil Täna hommikul paistab mul erilisi raskusi olevat oma kommentaare teistesse blogidesse sisse saada. Silveri blogi puhul olen juba tükk aega täheldanud, et ta kipub mu kommentaare alla neelama ja välja oksendama. Ehk olen seal endale kuidagi õnnestunud sämmifiltri silmis halva maine kujundama? Sedapuhku tahtsin kaasa rääkida postitusele Riigikogu liikme Silver Meikari suvepuhkus järgnevas kommentaarivestluses, kus jutt käib sellest, kes ikka on üksiku saadiku valijad. Nõnda tahtsin sõna võtta: Tegelikult esindab lääneliku parlamentarismi põhimõtte alusel saadik kõiki oma valmisringkonna valijaid, ka neid, kes tema poolt ei hääletanud. Näiteks briti parlamendis kasutavad liikmed täitsa normipäraselt oma ringkonna elanike kohta väljendit "my constituent". Tõsi küll, Suurbritannia ühe saadiku ringkonna puhul on see kuidagi suukohasem kui siinse valimissüsteemi kontekstis, kuid sellegi poolest on saadikul mandaat oma ringkonna valijailt, kes nõnda ongi tema valijad. Nõnda on asi siinkohal juba TEHTUD! :-) Edit: Näe, pingback peegelsaidilt on Silveri juures juba täiesti olemas. Ehk peangi edaspidi kõik kommentaarid tema postitustele enda pool avaldama? Lisas larko 11.7.07; 6:41:48 - Mis Sa kostad? [0] Blogiviited [0] Foorum Kommentaar späm 2.0 kommentaaride kohta Kristjani blogi avaneb just praegu äärmiselt aeglaselt, mistõttu ei jaksa ära oodata, et saaks tema spämmikommentaare puudutavale postitusele kommentaari lisada (ikka sisulise, mitte spämmi korras). Sestap avaldan selle siin enda juures. Jutt käib lühidalt spämmiteenusest, kus saab väiksema (või siis suurema?) raha eest palgata kellegi enda nimel kommentaare teiste blogidesse sisestama: Väidetavalt töötab mudel nii, et otsitakse välja sinu blogiga ühes nishis olevad blogid. Loetakse nad ilusti läbi ja siis kirjutatakse asjalikud kommetaarid postitustele ja püütakse kasutada stiili millega spämmfilter neid kinni ei püüa. Sina saad sellega viite enda lehel. Tulemuseks võib olla otsimootorites parem positsioon ja liiklus viidete kaudu sinu lehele. Ilmselt need väidetavalt käsitsi komentaare kirjutavad "variisikud" siiski iseäranis kvaliteetset teenust ei osuta. Asi võib olla puudulikes keeleoskustes või siis lihtsalt ei võeta vaevaks postitusi korralikult läbi lugeda, et sisestatav kommentaar ka tegelikult postituse teemale haakuks. Olen nimelt viimasel ajal enda blogides (peamiselt ingliskeelses kuid vahepeal ka teistes) sellisel kombel sisse sokutatud kommentaare tuvastanud. Need on kerge spämmiks tuvastada just seepärast, et sisu on ligi eranditult jämedalt kontekstiväline ning viidatav sait paistab samuti üsna kahtlasevõitu välja. Sellisel juhul ma halstamatult vajutan nupule "Spam it" (Wordressi juures olemas). Sellest tulenevalt õpib Akismet nii peagi nende tegelinskide läkitusi spämmiks arvama isegi juhul kui nad peaksid teinekord täppi saama. Mul pole sellest mõistagi põrmugi kahju, sest need pole inimesed, kellele üldse huvi pakuks, mida ma oma blogides kirjutan. Sestap antud "teenuseosutajat" siinkohal ei nimeta, ammugi mitte ei pane linki. Eelkõige aga kahjustab see tegevus oma klienti, kelle maine saab rumalate spämmijäte kirjutatud kommentaaride tõttu kannatada. Mina küll ei julgeks lubada kellelgi poolkeelsel sarjaspämmijal enda nime all igal pool esineda. Rääkimata sellest et varem või hiljem peetaks mu asjalikud komentaaridki ohvriks langenud blogides spämmi pähe kinni, ning seda täiesti õigustatult. Lisas larko 11.7.07; 4:53:28 - Mis Sa kostad? [0] Blogiviited [0] Foorum Jäätmete sorteerimine on äraharjumise asi Mareki viimane kommentaar pühapäevse jäätmete sorteerimise postituse sabas ajendas üksikasjalikumalt kirjutama, kuidas see sorteerimise värk meie munitsipaalelamus praktiliselt korraldatud on. Marek kirjutab: on käimas diskussioon materjalide sorteeritud käitlemise versus masspõletuse üle. viimane siis tähendab seda, et kogu olmejäätmete mass aetakse sorteerimata kujul ahju ja muudetakse energiaks. ei julge ennustada, milliseks kujuneb tulevik. siiski olen Eesti keskonnaministeeriumi vastavate ametnike jutust aru saanud, et lähiajaks on plaanis nn neljakasti süsteem: pakendid, metall, paber ja orgaanika; see pidi oleme eriti euro st kooskõlas EC suundade, direktiivide, roheliste, valgete jne paberitega. Siin kandis asi pidevalt areneb. Kuuldavasti on siia lähedale kavas ehitada suur jäätmete põletamise jaam, millele lähemate linnaosade aktiivseimad elanikud muidugi häälekalt vastupanu avaldavad. Sageli nende argumentatsioon faktidele ei põhine vaid lihtsalt emotsioonile, et selline asjandus ei saa meie kodukandi jaoks midagi head kaasa tuua, viidagu kuskile mujale. Paraku oleks just jäätmekäitlemise puhul saavutatav kasu keskkonnale enam kui küsitletav, kui prügi veetaks põletamiseks kuskile kaugele, kus asundust ei ole, kuhu peaks prügiautode jaoks magistraalid rajama ja nii edasi. Pean tunnistama, et ma pole võtnud vaevaks täpsemalt süveneda, milliseid jäätmeid on kavas põletada ning kas ja millist mõju oleks sellel praegusele sorteerimisele. Äkitselt mõeldes võiks arvata, et poleks kuigi mõistlik praegusest, olgugi et puudulikult töötavast, sorteerimisest loobuda ja kõik prügi sorteerimata kujul ahju ajada. Pigem võiks põletada segajäätme, mis sorteerimisest üle jääb. See vähendaks kahtlemata vajadust uute prügimägede avamiseks. Taaskasutuseks ja näiteks komposteerimiseks kõlblikku jäätmekraami mitte kuidagi põletada ei laseks, samuti mitte nii mõndagi sellist, mida normaalse mõistuse juures inimene lõkkesse ei viskaks. 1960nendate alguses elasin majas, kus kõik jäätmed kohapeal põletati. Mõnel korral käisin ennast paar aastat vanema kojamehetütrega keldrikorruses prahti ahju ajamas. Ei tea kumb mulle tookord rohkem huvi pakus, ahjuvärk ise või selle ees askeldav tüdruk. Aegajalt kostis ahjust pisikesi plahvatusi, sest toona ilmusid juba poodidesse esimesed aerosolipakendid. See tundus poisikesele üsna põnev, täna aga suhtuks taolisesse jäätmekäsitlusse tunduvalt kriitilisemalt. Meie maja praegune sorteerimine põhineb viie erineva värviga konteineritele maja prügipunktides. Rohelised kastid on puhta paberi, eeskätt ajalehtede ja reklaami jaoks ette nähtud. Piima- mahla- jms sellised pakendid tuleks kodus puhtaks virutada ja kokkupressitud kujul kollasesse prügikasti paigutada, kust need pakenditööstusele taaskasutamiseks veetakse. Kartongist pakendite jaoks on sinine konteiner olemas. Sinna käivad näiteks õllekastid, mida soomlased ohtralt nii kohalikest poodidest kui ka ikka veel Tallinnast kärudega koju tassivad. Eelpool nimetatud kolme värviga konteinerid erilisi probleeme ei tekita, sest nende eesmärgipärane kasutamine on kõige rumalamagi inimese mõistusele jõukohane. Iseasi, et kaugeltki kõik ei viitsi tetrapakendite puhastamise kallal vaeva näha vaid viskavad nad kas puhastamata kujul kollasesse kasti või ei viitsi neid üldse ära sorteerida. Samuti ajavad mõned sinise ja kollase konteineri omavahel segi, kuid selle vea saab keegi hoolitsevam kodanik viitsimise korral väikse käeliigutusega ära parandada. Hullem on aga asi pruuni kastiga, kuhu ei tohiks midagi muud visata kui orgaaniliselt lahustuvaid komposteeritavaid biojäätmeid. Eelmises postituses oli juba juttu, kuidas asi kipub inimeste puuduliku kirjamõistimse pärast liiva jooksma. Taipaksid kas või rusikareeglit, et kui pole absoluutselt kindel, millisesse neljast muust kastist mõni asi paigutada, siis pane ikka halli konteinerisse, mis on just segajäätme tarvis olemas. Need viie värviga kastid on siin kandis iga paneelmajas olemas, sest teatavast elanike arvust alates pole sorteerimise võimaldamine sugugi vabatahtlik. Muidugi otsustab iga elanik ise kas ta kaasa lüüa tahab või viskab lihtsalt kogu oma jäätmetoodangu halli konteinerisse. Ja mõned paraku suvalise värviga konteinerisse. Pandita klaastaara jaoks on peamiselt kaupluste juures ja mujal hästi külastatud kohtades kogumispunktid. Seal on eraldi konteinerid värvitud ja kirka klaasi jaoks. Varahommikuti on seda naljakas vaadelda, kuidas professionaalsed prügarid nutikalt meisterdatud riistapuudega konteineritest sinna visatud pandiga taara üles õngitsevad. Vanapatareide tarvis oli ka vanasti mõnel pool pisikesed kastid olemas, kuid viimasel ajal on need mitmest kohast ära kadunud. Ükskord ei leidnud ma enam kasti sealt kuhu patareid olin harilikult tassinud. Enam ei viitsinud neid taskus kanda ja nii siis viskasingi suvalisse prügikasti. Kahjuks pole mul sellist kasti mitte kuskil mujal silma torkanud ja nii enam patareid kõrvale ei sorteerigi vaid viskan need koos segajäätmega maja halli konteinerisse. Laias laastus on sorteerimine enam vähem äraharjumise asi. Olen selles üsna kindel, et suurem osa elanikest teeks kaasa, kui nendele asi puust ja punaseks seletataks, muidugi igaühele arusaadavas keeles. Selles osas on meie majaperemehel veel palju tegemata kodutööd. Lisas larko 11.7.07; 3:10:15 - Mis Sa kostad? [8] Blogiviited [0] Foorum (8 responses)

This Page was last updated: kolmapäev, 11. juuli 2007.a. kell 6:41:48
This page was originally posted: 29.1.06; 17:16:57 .
Copyright 2010 Larko lobiseb

This site is using the Woodlands theme.