Larko peegel

Larko's shameless remarks

More shameless remarks by Larko

Larkon havaintoja

Larkon havaintoja (kuni 2006)

Larko's Correspondence

Hut- och harmlöst från Larko

Keinutie 11

Larkon työblogi

Toetan:

Lahedad asjad:

Kinnimakstud lingid:

Pojok Kanayakan

Arusaamise eest vastutab lugeja ise

26.07.2007

Planet.ee ja Favicon Innustatult Telleri ja Indreku postitustest hakasin paari päeva eest katsetuse ja eksituse teel endale midagi Faviconi taolist teostama. Et ma Ubuntuga kaasas käiva fototöötluse tarkvara GIMPi pruukimise juures end eriti mugavalt ei tunneta ja kasutan seda üsna elermentaarsetel ülesannetel, otsustasin 16 x 16 pikslise pildi Telleri soovitatud veebiraikenduse abil teha. Seal olengi erinevaid fotosid proovinud ja katsetused veel jätkuvadki kuni endale meelepärase tulemuseni jõuan. Favicon.ico faili kavatsesin esialgu oma domeeni larko.org juurde paigutada. Et too aga Planet.ee juures asub, tekis mulle failiga ootamatult probleem. Kuidas ma iganes ka enda tehtud faili üles ei laadinud, asendus see pidevalt planet.ee enese standardse favicon.ico'ga: Lõpuks ei jäänud mul muud üle kui käega lüüa ja isiklikumat laadi favicon.ico sootuks mujale üles tõmmata ja lasta nendel saitidel, kus seda katsetada tahan, ikoon sealt alla laadida. Kallis Planet.ee! Ma saan aru, et teie teenus on hinna ja kvaliteedi suhtes hea, ent ta on siiski tasuline teenus. Miks te siis ei lase mul ise valitud favicon.ico faili näidata vaid surute mulle enda oma peale? Lisas larko 26.7.07; 19:12:32 - Mis Sa kostad? [2] Blogiviited [0] Foorum (2 responses) Turvaauk või inimlik tegur? Tänases Ekspressis on kaks lugu sel teemal, kuidas hoolimatu andmeäsitluse tagajärel tarbija kannatada saab. Mastaabid on omavahel täitsa erinevates klassides. Sulev Vedler jutustab enda ja kolleegide kogemustele toetudes, kuidas Rimis ja teistes poodides kliendile paari krooni haaval tünka tehakse. Teises loos on kannatanu jaoks kahju märksa tõsisem: varastatud ID-kaarti on seni üle 100.000 krooni eest kuritarvitatud ja arvestus ei pruugi veel lõplik olla. Kuidas ikka saab juhtuda, et müügisaalis on kauba peal üks hind ja kassas teine, mõne võrra kõrgem? Nagu ma aru saan, on suurtes poekettides kasutusel integreeritud kassasüsteem. See peaks tähendama, et hinnasildid trükitakse samast andmebaasist, kust hinnad kassa juures loetakse. Ma millegipärast ei kipu uskuma, et poodnikud tahtlikult oma kliente petta tahaksid. See oleks nendest äärmiselt rumal, sest üldjuhul saab inimest vaid üks kord ühteviisi petta. Näiteks antud juhul on kindlasti Ekspressi tähelepanu Rimile suuremat kahju tekitanud kui "pettuse" pealt kroone kokku laekub. Tõenäoliselt on tegemist tähtajaliste hinnasoodustustega kampaania korras, kusjuures hinnasildid on kampaania alguses trükitud ning toodete peale ja riiulisse kleebitud. Pärast soodusperioodi möödumist päivitub andmebaas, millest tulenevalt kassa juures jälle kõrgemat hinda küsitakse. Seda kinnitab artiklis välja toodud juhtum Stockmanni tähtajalisest konjaki sooduspakkumisest. Paraku jäävad kampaaniasildid müügisaalis ümber trükkimata. Seda ju andmebaas iseseisvalt teha ei suuda vaid tuleks lihast ja luust inimesel reaalselt riiulite vahel ringi käia ja uued sildid peale panna. Puhas lohakuse värk, mis võib tänu valvsa pilguga ringi käivale ajakirjanikule negatiivse meediatähelepanu näol üsna valusalt kätte maksta. ID-kaardi varastamise puhul on nii kannatanu kui ka süsteemi enese jaoks sootumaks tõsisema probleemiga tegemist. Kuidas saab varastatud või üles leitud ID-kaardiga näpus keegi suvaline isik pangaarveid avada, krediitkaarte ja SMS-laene vormistada ning kaardiomaniku nimel liisingutehinguid teha? Kas siin on tõsine turvaauk või ikka inimliku tähelepanelikkuse puudujääk? Hansapank Eesti sisejärelevalve osakonna peaspetsialist Tõnu Mäe seletab Ekspressile isiku tuvastamist pangaletil: Tuvastamine hõlmab nii dokumendi välise korrasoleku ja kehtivuse kontrolli, kliendi ja dokumendis oleva foto võrdlust kui ka kliendi poolt antud ja dokumendis oleva allkirja võrdlust. Välimuse suhtes võib fotol kujundatud isiku ja reaalse kliendi võrdlemine subjektiivsetel põhjustel eksimusi põhjustada. Vaadates kas või viimase viie kuue aasta jooksul enesest tehtud fotosid võin kinnitada, et teinekord ei tuleks neid kõrvutades pähegi, et kõigil ikkagi ühe ja sama inimese nägu kajastatakse, kusjuures värskem ei pruugi alati reaalse näoga rohkem sarnaneda kui vanem pilt.  Võltsallkirja andmist saab samuti umbkaudselt sarnaneva tulemuseni jõudmiseks harjutada. Pean tunnistama, et minu praktikas on äärmiselt haruldane, et mu dokumente - olgu pass või ID-kaart - oleks üheski pangas või krediidiasutuses reaalselt andmebaasist kontrollitud, ei Soomes ega Eestis. Ma ei teagi, kas pangatelleritel on vastavale andmebaasile juurdepääs või mitte. Teinekord märgistatakse kviitungi peale pastapliiatsiga dokumendi number, vahepeal vaid isikukood. Esimene võimaldab takkajärgi tuvastada, kas dokument oli tehingu hetkel suletud, viimasest pole varguse puhul mitte mingisugust kasu. Kokkuvõteks võiks vana tõde korrata: igasugune turvasüsteem on täpselt nii nõrk kui selle nõrgim ahel. Kaupluste hinnasiltide puhul osutub nõrgaks ahelaks ehk töökäte puudus kampaaniate aegumisel. Kui aga jutt käib identideedivargustest, mida ju ID-kaardi kuritarvitamine kõige suuremal määral on, ei tohiks inimlik tegur üldse võimaldatud olla. Siinkohal juhiks tähelepanu Jaanuse postitusele, kus jutt "originaalsest" vs. virtuaalsest käib. Et praegusel ajal on iga kui viimase panga ja krediidiasutuse letil Internetiga ühendatud arvuti, ning praktiliselt igal inimesel ID-kaart olemas, miks siis mitte nõuda oluliste rahaasjade ajamisel digitaalse allkirja andmist kassa juures? See peaks varastatud ID-kaardi kuritarvitamise välistama, muidugi eeldusel et PIN-koode on asjakohaselt kaardist lahus hoitud. Lisas larko 26.7.07; 17:21:30 - Mis Sa kostad? [7] Blogiviited [0] Foorum (7 responses)

This Page was last updated: neljapäev, 26. juuli 2007.a. kell 19:12:32
This page was originally posted: 29.1.06; 17:16:57 .
Copyright 2010 Larko lobiseb

This site is using the Woodlands theme.