Et Agu Sihvka kombel kõik ausalt rääkida, nii nagu oli, pean alustama sellest, kuidas ma eile oma nädalased sisseostud orgunnisin. Nimelt on mul tulenevalt laiskusest viimasel ajal kujunenud tavaks käia poodides vaid ühel päeval nädalas. Ostlemispäeval tassin koju toitu, tubakat ja teinekord ka alkohoolseid jooke sellises koguses, et poleks hädavajalik umbes nädala jooksul varusid täiendada.
Eilne poodlemine koosnes kahest käigust kohalikus kaubanduskeskuses. Süüdi selles, et ma kogu kraami korraga koju kanda ei suutnud on LIDL. Seal on nimelt nädala sooduspakkumiseks taksikoer ehk 12 pudelist koosnev õllepakend.
Olvi õlut müüdi LIDLis kohalikke tingimusi arvestades suisa poolmuidu. 12 pudeli pakendi eest küsiti kõigest 6,99 euroühikut. Nõnda ma pidingi kaupluse uksest sisenedes nentima, et peale kahe taksikoera ei jaksa ma mitte kui midagi koju kanda. Sellest tulenevalt tuli mul veel teinegi poeskäik ette võtta, et sööma- ja suitsupoolsest defitsiiti ei tekiks. Igaks juhuks haarasin veel kolmandagi 12-pakendi kaasa, õlu ju teinekord ära kulub. Etteruttavalt olgu öeldud, et see osutus üsna targaks otsuseks.
Nüüd olen ma jõudnud sinnapaika, kust oleksin õieti pidanud alustama. Olles oma sahvri edukalt täiendanud asusin oma tavapäraste toimetamiste juurde virtuaalses keskkonnas. Sealjuures tuvastasin oma Skype kontaktide nimekirjas on line seisundis tohtriproua, kelle rännakuid mööda mulle tuttavaid Euroopa metropole olen viimastel päevadel mõnuga jälginud. Tuli pähe küsida, kas ta ikka reisujala peal on. Sellest sai alguse meie õllejutt, millele asjakohane viide on tema ajaveebis avaldet.
Virtuaalse ajalookirjutuse huvides oli õnnelik juhus, et ma valisin vestluse teostamiseks kõneühenduse asemel tsäti. Nimelt kujunes sellest üsna pikk jutuajamine, mille käigus mõlemad ohtralt märjukest tarvitasime. Õllejuttu oleks muidu vaata et võimatu takkajärgi rekonstrueerida, praegu aga on see istung täies mahus tsätiajaloo arhiivis olemas.
Joomarlust alustasime eile õhtul siinse aja järgi kell 19.38:32. Et arstiproua Amsterdamis viibis tuleb ajast tema juures üks tund maha arvata. Lõbusat juttu piisas meil varahommikuni. Arhiivi andmetel lõpetasime istungi kell 05.25:17, ikka siinse aja järgi.
Virtuaal- ja reaalse ruumi koosmõjul kujunes sellest vaata et reaalse õllekas viibimisega võrreldav sündmus. Muidugi sellise olulise erinevusega, et tulenevalt kodanike põhiõigustest, mille alla käib kodu ja eraelu puutumatus, ei tohi ühegi riigi parlamentaarne esinduskogu mind takistada virtuaalse kõrtsiõhtu käigus suitsu tegemast nii palju kui süda ja kopsud kannatavad. Sel teemal muide hoiatas arstiproua mind oma kutsealaste teadmiste alusel, et oodata on mu enneaegne surm südamerabanduse põhjusel, kuid mind see teadmine eriti ei häiri. Peaasi et mul surmani lõbus oleks.
Peale tervisehoiuga seonduva vestlesime mitmel mõlemale huvi pakuval teemal. Juttu oli meestest ja naistest nii eraldi kui koos, nende omavaheline suhtlemine kaasa arvatud. Kujundasime enam vähem üksmeelselt seisukohaks, et erinevatel tasanditel suhtlemisel pole vanus ja vanusevahe oluline kui arvestada seadusandluse ja üleüldise sündsuse poolt paika pantud reegleid teataval tasandil suhtlemise kohta alaealiste isikutega. Kumbgi meist sealjuures eriti ei arvesta alla 26-aastaseid isikuid.
Ajaveebindusest oli juttu nii üldiselt kui ka näidete alusel. Mõnede eemal viibivate isikute kohta sai ka nimepidi nimetades lühidalt kommentaare avaldatud, mis ju igatipidi kommete kohane kõrtsivestluse puhul. Ega sa kellegi kohal viibiva kohta eriti ausalt arvamust avaldada ei taha! Olgu siinkohal rõhutatud, et kumkbki meist kellegi kohta eriti sitasti midagi ei öelnud, pigem vastupidi.
Virtuaalse söömaklubi edasine tegevus oli meil ka arutusel. Leidsime asjakohaseks teha ettepaneku järgmise istungi teema kohta. Selleks oleks meie arvates sobiv küsimus tasuta lõunast, kuidas sellest igaüks ka aru ei saagi. Vastava ettepaneku edastasin juba kõrtsiõhtu käigus sinna kuhu vaja.
Ehkki kõnealune vestlus on täies mahus ja üksikasjaliku täpsusega protokollitud, ei pea otstarbekaks selle sisu siinkohal ammendavalt avalikustada. Mõned võtmesõnad võiks küll nimetada, nagu näiteks õlu, joomine, pohmell, teksapükste puhastamine, virtuaalsete keeleabinõude kasutamine, pizza ahju ajamine, siinne ja sealne ilm jpt teemad. Sünteesi korras tuvastas arstiproua enese jaoks moto: “Kõik, mis ise ei tee, see tegemata jääbki.”
Antud vestluse tehnilise lahenduse eeliseks on protokolli olemasolu nagu eelpool juba mainitud. Teisest küljest on osalejate arv taolise lahenduse juures kaheni piiratud, vähemalt juhul kui vestlust spontaanselt ja ette valmistamata alustatakse. Et aga sisuliselt on tegemist virtuaalse söömaklubiga sarnase vestlusega, palun asjaosalistel arvestada käseolevat aruannet söömaklubi järgmise istungi ette valmistamisel.
Suur tänu tohtriprouale meeldiva ja lõbusa vestluse eest!
