|
Postimees kirjutab inglise jalgpalliliiga, muusikatootja Bourne&Co ja kaheksa muu (mäletamist mööda pidi ka Soome jalgpalliliiga nende hulgas olema) kohtuhagist YouTube'i vastu seoses jalgpallimängude näitamisega veebis:
«Olen veendunud, et jalgpalliliiga põnevaimad hetked riputatakse
YouTube’i üles ja selge on ka see, et fännid lähevad neid sealt
vaatama. Selge on aga ka see, et see on meie intellektuaalne omand ning
et paljud teised meediaettevõtted on maksnud, et sellele omandile ligi
pääseda,» põhjendas kohtuhagi Inglismaa jalgpalliliiga esindaja Dan
Johnson.
Pean tunnistama, et pole jalgpallivideoid veebis vaatanud. Seega ei tea täpselt, millest siin jutt käib. Teadmatus just lubabki mul küsida, mis mõttes siin intellektuaalse omandiga tegemist peab olema.
Kui jutt käib näiteks telejaamade materjalist, võiks autoriõigusele pretendeerimine igatipidi arusaadav olla. Kui aga keegi pealtvaataja mängu mobla- või isegi kvaliteetsema kaameraga salvestab ja pärast veebis üles riputab, ei saa ma aru, et liigadel võiks olla seal sõna sekka öelda. Ega vutimäng kui selline saa intellektuaalne omand olla?
Kellel on sel juhul mängule autoriõigused? Kas autorluse olemasolu mängu puhul tuleb ka nii mõista, et kahe võistkonna liikumine väljakul ongi teos? Kui nii, siis on kellelgi, st. mängu autoril, vast tulemuski ette teada. Et tegemist polegi ausa spordiga, kus parem võidab vaid pealtvaatajatele pakutaksegi võimalust ette lavastatud näidendit nautida.
Ma saan aru, et liigad tahavad YouTube'i ehk siis Google käest raha saada. Nõude põhjendused seevastu jäävad mulle esialgu arusaamatuks. Kui nimelt pole näitemänguga tegemist, liigitub jalgpallimäng minu kitsas mõistuses päevasündmuseks ehk uudiseks, mille kajastamine on igaühele lubatud.
Lisas larko 12.8.07; 0:29:11 -
|
