Täna pingviinide paraadi ei ole, sest täna pole vabariigi aastapäev. Eesti Vabariigil on vaid üks ainus õige sünnipäev, 24. veebruar. Iseseisvuse taastamise aastapäeva ajaloolist tähtsust siiski mitte mingil juhul alahinnata ei tohi nagu Jaak Juske kirjutab.
Augustiputsi kajastus ookeanitaguses televisioonis väljendas valmisolekut kõige halvema jaoks: uudisteklipi lõpul vihajatakse suisa kodusõjale:
Tolle ajaloolise päeva sündmusi meenutasin kuue aasta eest, kümnendal aastapäeval sõber Peeter Kulmiga, kes oli Eesti Petanque'i Klubide Liidu esimene peasekretär. See liit asutati samal päeva Eesti iseseisvuse taastamisega, järelikult tähistas ka samal päeval oma kümnendat aastapäeva.
Vääna-Jõesuus oli kokku tulnud petankiklubide esindajaid Harjumaalt, Järvamaalt ja Võrust. Koosolekulistel oli teada, et vene tankid olid Tallinna all, mistõttu arutati väga tõsiselt kas nendes tingimustes on mõttekas oma liitu asutada. Lõpuks jõuti üksmeelselt järeldusele, et just selles olukorras peabki seda tegema ja nii jäigi.
Petankistid on 16 aasta jooksul nii mänguliselt kui ka organisatooriliselt tublisti arenenud. Mitte ei ole just maailma tippu ronitud kuid samm käib ikka tasakesi edasi. Täpselt sellised on ka Eesti Vabariigiga lood: arenguruumi ikka on kuid pole põhjust väga palju ka selle üle kurta, mis juba saavutatud.
Kati küsib tänase tähtpäeva puhul, millist Eestit on rahvas 16 aasta jooksul tahtnud. Ütleks selle peale, et pigem sellist nagu ta kujunes kui oleks halvimal juhul võinud minna. Samas muidugi lootaks veel paremat. Lootused ja eesmärgid tuleb kõrgele sättida, oleks ju ilus kui Eesti üks kord petanki maailmameistriks saaks. Mitte just kõige reaalsem unistus kuid unistamist väärt sellegi poolest, unistus mille täitumise nimel tasub töötada isegi sel juhul et ta iialgi ei realiseeru.
Kui siis keegi arvab, et tänane Eesti pole parim riik maailmas, ärgu jäägu selle üle nutma, et riik veel selline ei ole nagu tahaks. Unistuse nimel tuleb tõsiselt tööd teha ja vaeva näha. Kui keegi veel küsib, kas sellist Eestit taheti, oleks õige vastus et jah, sellist ja veel parematki.
See videoklipp pärineb küll laulva revolutsiooni ajastust, kuid prouade ütlemised kõlavad hämmastavalt sarnaselt nendega, mis pärast pronksööd on kuulda olnud. Eriti jutt ees viisakatest eestlasest on täpselt nagu polekski aastaid vahele jäänud. Riigipühal võib endale muidugi nostalgilise naeratuse lubada kuid asjaga tegeleda tuleb ühiskonnal niikuinii.
This Page was last updated: esmaspäev, 20. august 2007.a. kell 14:52:33
This page was originally posted: 29.1.06; 17:16:57 .
Copyright 2010 Larko lobiseb
