|
Tiia kirjutab kohtumisest surmaga. Eks ise olen ka Vanapaganat silma vaatanud, ehkki just sama dramaatiliselt mitte kui seda Tiial teha tuli. Umbes täpselt 42 aasta eest pidin surema. Oma kaheksanda sünnipäeva tähistasin haiglapaletis. Sinna sattusin seepärast et põrkasin kogemata kokku olümpiakangelase Pentti Linnosvuo juhitud autoga. Linnosvuol selles süüd ei olnud, pigem ise tema auto ette tormasin. Kokkupõrkest tekisid mulle tõsised kehavigastused millest aga hilisema elu jaoks puuteid ei tekinud. Mõne nädala vältel olin kaheksaaastase poisikese jaoks enam vähem normaalses olekus. Joosta mul arstid küll ei lubanud kuid selle eest suutsin jubekiirelt kõndida. Et aga tol kriitilisel päeval tõepoolest surmaga silmitsi seisin, pole hilisema elu ajal millegiga väga tõsiselt suhtunud. Eks mulle teadmine sellest, et oleks elu kaheksandal sünnipäeval väga hästi peatuda võinud, tekitas arusaama et iga päev pärast seda tuleb kingitusena arvele võtta. Ja neid elukingitusi võtan tänaseni vastu. Oma viiekümnendat sünnipäeva tähistasin üleeile heade sõbrade juuresolekul. Urvest ja Ilmest tehtud videot ei avalikusta, sest see oli minu poolt vaatamatuks tehtud. Panen aga pildid Katist ja Arnist siia. Tänan sõpru, kes mind meeles pidasid. 
Lisas larko 30.8.07; 19:31:35 -
|
