Eile õhtul oli mulle ise enesest mõistetav, et vahetult enne südaööd president Ilvese kõne telekast ära kuulan. Ega ta mind eriti alt ei vedanud: tegi hästi lühidalt ja rääkis arusaadavat ning konkreetset juttu. Keskendus sellele mida kõige olulisemaks pidi. Näiteks majanduse kohta suutis ta kõige olulisema nelja lausega kokku võtta:
Võtkem siis majanduse praegust olukorda kui uute sihtide seadmise ja
järele mõtlemise aega. Meil tuleb panna alus majandusele, mis ei lähtu
enam odavast tööjõust, vaid ajupotentsiaalist ja uusima tehnoloogia
tulemuslikust kasutamisest. Eesti suudab oma majandust ümber
korraldada. Oleme seda oma riiki taastades juba teinud, ja palju
keerulisemas olukorras.
Seevastu oli mul täiesti meelest läinud, et ka Soome presidendil on iidseks kombeks uue aasta esimese päeva lõuna ajal kõneleda. Telekast ei oleks saanudki seda vaadata, sest minu juures pole ükski kanal peale ETV nähtav. Alles äsja tulin selle peale et veebist piiluda, mis president Halosel südamel.
Halonen rääkis kaks korda pikemalt kui Ilves (ja telesaates oleks sellele järgnenud veel sama jutt rootsi keeles) kuid öelda oli tal sootuks vähem. Ta rääkis mitmel teemal kuid paraku ääriveeri ja väga üldisel tasandil. See vähe konkreetset, mida kõnes kuulda oli, puudutas enamasti teemasid, mis mind ei koti.
Näiteks kliimaküsimustes oleks võinud midagi konkreetsemat öelda, mitte ainult seda et Läänemere keskkonnale pööratakse tähelepanu ja Läänemeri ühendab, mitte ei lahuta. Kas tööturu lepingulised läbirääkimised tõesti on presidendi rida? Halonen nimetas Soome eesistumist Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis, kuid ei rääkinud sõnagi, milleks see organisatsioon tema arvates hea olema peaks. Mina pole küll viimastel aastatel täheldanud, et ta oleks suutnud milleski olulises isegi kaasa rääkida, ammugi mitte probleeme lahendada.
Välis- ja julgeolekupoliitikat Halonen ei puudutanud üldse. Muidugi tore, et mineviku aastate sisutühjast lobast Venemaa ja Soome suhete ainulaadsuse teemal on lahti saadud, ent kus oli analüüs Soome julgeoleku väljakutsete kohta? Miks ei kõlanud kordagi näiteks sõna NATO presidendi kõnes? See on kindlasti alanud aastal üks olulisematest teemadest kuid riigipea eelistas sellest vaiki jääda.
Riigipeade kõned räägitakse muidugi igal pool eeskätt sellepärast, et nii on kombeks. Minu arust aga on vahe kas traditsiooni austades võetakse vaevaks ka midagi sisulist öelda nagu Ilves tegi või lobisetakse niisama ja keelt keset suud hoides. Viimasel juhul pole traditsioon väärikalt täidetud.
Öösel satus mul silma uudis või pigem kuulujutt nagu oleks Osama bin Laden mõrvatud. Benazir Bhutto poetas täiesti möödaminnes David Frostile antud usutluse sisse väite, et Osama olevat mõrvanud seik Omari Osama. Panen siia alla kaks videoklippi: esimeses on antud koht usutlusest, teises aga usutlus täies mahus:
Imestama ajab muidugi, et Bhutto nentis justkui teadatuntud fakti, ent Frost ei haara sellest kinni. Kui väga prominentne maailmaklassi poliitik usutluses pommiuudise räägib, oleks iga ajakirjaniku loomulik reaktsioon selle kohta täpsustavaid küsimusi esitada. Aga Frost hiilib asjast vaikides mööda. Mispärast?
Prisonplanet.com kirjutab, et vastava lõigu antud usutluses olla BBC välja tsenseerinud. Ei viitsi BBC videoga mässata, need edastatakse sellisel kujul, mida mu lehitseja plug-inid ilma tembutamata ei toeta. Lihtsalt lähtun sellest et see koht on tõesti BBC loost eemaldatud. Ega uudist pole ka kuskil mujalgi peavoolumeedias edastatud.
Kui nüüd Bhutto jutt tõele vastab, seaks see tema enese tapmise hoopis teise konteksti. Tõekuulutamine oleks usutav tapmise motiiv kuigi mitte ainus võimalik. Oluline aga on asjaolu et sel juhul poleks Al Qaeda ainus, kellel Bhutto surmast kasu oleks. Paratamatult langeb kahtluse vari ühtlasi lääne salateenistuste peale.
Seevastu ei saa ma nõustuda Prisonplanet.com'i järeldusega nagu oleks seoses Osama bin Ladeni väidetava surmaga kukkunud igasugune põhjus terrorivastase sõja jätkamisele. Ükski sõda pole ühest mehest sõltuv ning Al Qaeda ja teised üleilmalised terrorivõrgustikud tegutsevad edasi Osama saatusest täiesti sõltumata.
Kui aga Osama bin Laden tõesti surnud on, ei saa ma väga hästi pihta, mis mõted on nendel lääneilma juhtidel, kes arvavad, et sellist sündmust praegusel infoajastul salastada saab. See on igatipidi ohtlik nähtus. Kerkib paratamatult küsimus, millistest teistest olulistest asjadest avalikkuse ees vaiki jäädakse.
This Page was last updated: teisipäev, 1. jaanuar 2008.a. kell 18:40:59
This page was originally posted: 29.1.06; 17:16:57 .
Copyright 2010 Larko lobiseb
