| Arusaamise eest vastutab lugeja ise
 |
06.01.2008 |
|
| |
|
|
|
Ei tea millest küll mõtleb rullnokk, kes talvelibedal maanteel 171 kilomeetri tunnikiirusega matusele sõidab ja veel pahandab, et kuri politsei ebaviisakalt kinni peab. Kas siis matusekutse ei jõudnud õigel ajal kohale et oleks saanud varem kodust lahkuda? Ja kas 90 kilomeetri kiirusepiirang on kuidagi vähem kohustav kui selle jõhkrale ületamisele on enda arvates kaalukas põhjus?
Ma nii väga ei kurdakski kui 37-aastane Marko oleks sõbra või sugulase matuse asemel enda omale sattunud. Ainult et taolistel puhkudel väga sageli surevad ka süütud kaasliiklejad, millest oleks mul siiski kahju olnud.
Olen endiselt seisukohal, et liiklushuligaane tuleb praegusest tunduvalt karmimalt karistada. Jumal muidugi karistab omal ajal aga seda võiks ka ühiskond omalt poolt teha. Näiteks minu õigusetunnet ei antud juhul riivaks kaheaastane reaalne vangistus, juhiloa peatamine 10 aastaks ja rahatrahv auto kahekordse maksumuse suuruses.
Lisas larko 6.1.08; 23:16:12 -
|
|
|
|
|
Ma juba suvel pikemalt kirjeldasin siinset jäätmekäsitluse korda ja sealjuures nentisin, et põhiliselt on see äraharjumise asi. Kui harjumust pole, on kindlasti aastaid kehtinud määrustega raske korraga sinapeale saada nagu kinnitab Kajagi oma kunagist kultuurishokki meenutades. Erinevate värvidega jäätmekonteineritega kord pole siiski üle öö tekkinud vaid vähehaaval üle pikema aja.
Kõige kauaaegsem traditsioon on siin puhta paperijäätme (ajalehed, reklaam jne) taaskasutamisel. Mu lapsepõlves oli see meile poisikestele kena viis veidi kommiraha isetegevuse korras ära teenida. Käisime oma maja korterites uksekella andmas ja küsisime kas majas oli paberijäätmeid. Harilikult tahtis pererahvas nendest lahkelt meie kasuks loobuda ja saimegi kätte päris kopsaka koguse, mis kokkuostupunktis kähku raha vastu vahetati. Kokkuostupunkte oli harilikult igas linnajaos mõne suurema kaubanduskeskuse juures.
Alles hilisematel aastatel ilmusid majapidamiste juurde rohelised konteinerid. Märksa kauem seejärel paigutati jäätmepunktisse kollased kastid piima- ja mahlapakendite jaoks. See algas katsetuse korras mõnes üksikus linnajaos, kusjuures meie oma oli esimeste hulgas. Mina näiteks olen oma piimapakendid olmejäätme seast juba oma 15 aastat eraldanud. Puhtaks loputamine pole tea mis suur probleem, umbes viiesekundiline vaev. See kord oli juba tükk aega kehtinud enne kui võeti kasutusele sinised konteinerid pappi jaoks.
Mulle tundub, et Eestis tekitab segadust just see, et korraga tahetakse panna maksma üsna segane ja mahukas reeglivärk, millega mitte keegi pole saanud rahulikult ära harjuda. Seda põhjendatakse eurodirektiividega, mis aga neegi pole terve liidu ulatuses üheseid määruseid ajendanud. Ei ole küll võtnud vaevaks ise direktiive läbi vaadata kuid mu arusaamist mööda on seal väga üldised sorteerimise ja taaskasutamise põhimõted kirjas, mida aga rahvusparlamentidel ja kohalikel võimudel lubatakse üsna erinevalt kehtestada. Igatahes ei sarnane näiteks Soome kord igas üksikpunktis Rootsi omale, mis omakorda Saksamaa reeglitest üsna paljugi erineb. Samuti on erinevates Soome omavalitsustes erinevaid rakendusi kasutusel.
Võib-olla seisneb häda selles, et asi jäeti viimase võimaliku aegani. Eks seda oli juba mitu head aastat teada, et ükskord tuleb euronõudeid niikuinii täita. Neid oleks väga hästi saanud seaduste ja õigusaktidega jupihaaval kehtestada et anda rahvale parem võimalus asjaga kohaneda ja ära harjuda. Ükski asi ei lähe üle öö edukalt käima.
Lisas larko 6.1.08; 19:51:02 -
|
|
|
This Page was last updated: pühapäev, 6. jaanuar 2008.a. kell 23:16:12
This page was originally posted: 29.1.06; 17:16:57 .
Copyright 2010 Larko lobiseb
This site is using the Woodlands theme.
|
| jaanuar 2008 |
E |
T |
K |
N |
R |
L |
P |
| |
|
|
|
|
5 |
6 |
|
|
9 |
|
11 |
|
13 |
14 |
|
|
17 |
18 |
|
|
|
|
23 |
24 |
25 |
|
|
|
|
30 |
|
|
Dets
Veeb
|
|
