| Arusaamise eest vastutab lugeja ise
 |
21.02.2008 |
|
| |
|
|
|
Ei tea mispärast ise hostitud Wordpress blogid mu kommentaare vastu ei võta. Olen korduvalt seda tähele pannud, et mitmel pool mind Akismet ei armasta. Sedapuhku tahtsin Tallinna Kristjani Eesti Posti veebiteenust puudutavale postitusele sõna sekka öelda. Aga pole häda, selleks mul ju oma blogi ongi, et siin seda avaldada, mis mujal läbi ei lähe: :-)
Olen Eesti posti veebiteenuseid korduvalt kasutanud, näiteks kirju ja jõulukaarte, isegi sokolaadikingitusi saatnud. Teenused on mõnusad kuid, jah, ise saidi navigeeritavus imeb väga sügavalt.
Lisas larko 21.2.08; 19:27:41 -
|
|
|
|
|
Mõne aasta eest tekis Soome valitsuses geniaalne mõte: takistaks
õige soomlastelt juurdepääsu lastepornot näitavatele veebisaitidele.
Mõeldud tehtud; valitsus koostas seaduse eelnõu, millega tehti Keskkriminaalpolitseile
ülesandeks koostada välismaiste pedofiilsaitide nimekiri, mis pidi
Interneti teenuseosutajatele teadmiseks saadetama koos "palvega"
klientidelt nimekirjas olevatele saitidele juurdepääs takistada. See
kõik pidi toimuma "vabatahtlikult".
Kooskõlastusringil (pdf-file) avaldas oma arvamust teiste seas Turu Ülikooli õigusteaduskond:
Lausuntopyynnön pohjana oleva ehdotus on ilmeisellä
tavalla perustuslainvastainen. Ehdotuksen mukaisella lailla
säädettäisiin salainen ennakkosensuurijärjestelmä, joka perustuisi
ehdotuksen mukaan internet-operaattorien vapaaehtoiseen toimintaan,
mutta jonka tarkoituksena olisi viranomaistoimin estää
poliisiviranomaisen lainvastaiseksi epäilemän viestin vastaanottaminen.
Sensuurin sisältö perustuisi poliisiviranomaisen ylläpitämään listaan
internet-osoitteista. Järjestelmä esitetään operaattoreille
vapaaehtoisena, mutta mikäli operaattorit eivät sensuuria toteuttaisi,
säädettäisiin operaattoreita velvoittava sensuurijärjestelmä.
Valitsus ja parlament aga vastuolust põhiseadusega endi kõigutada ei
lasnud. Olid ju valimised ukse lävel ja pedofiilia vastu tegutsemisel
arvati hääli juurde laekuvat. 2006. aasta lõpul võeti eelnõu seadusena
vastu ja kehtestati salajane tsensuur, mis pidi valitsuse väitel
täpisteaduse kombel just ebasündsate pedofiilsaitide piilumise
takistama jätes legitiimse veebisisu puutumatuks.
Tsenseerimise täpsust osutab ilmekalt asjaolu, et blokeeritud on näiteks terve Jaapani portaal www.iij4u.or.jp.
Ma muidugi ei oska kõikide seal majutatud tuhandete veebisaitide kohta
oma arvamust avaldada, kuid päris kindlasti pole nendest iga kui
viimane pedofiiliaga seotud. Oma rumaluses ei saa ma näiteks aru kuidas
haakub lastepornograafiaga seesinane muusikainstrumentidega kauplev sait.
Seadus pidi kehtima just nimelt välismaa saitide kohta, sest Soome
saitide kohta on politseil juba ammu sootuks tõhusamad meetmed
käepärast. Millegipärast aga blokeeriti mõne aja eest veebitsesuuri
kriitilise pilgu alt tutvustav Matti Nikki sait lapsiporno.info. Tema juures on nähtav ka seesamune tsenseeritud saitide nimekiri.
Mattile pole kriminaalsüüdistusi edastatud. Keskkriminaalid muidugi
keelduvad oma tsensuurinimekirja avalikult kommenteerimast, sest see on
ju ametlikult salastatud. Õiguskantslerile peavad vast siiski oma
südant puistatama, sest kantslerile saatis kaebuse Electronic Frontiers Finland.
Ma muidugi ei taha pedofiile ja lapsepornograafiat vähemalgi määral
kaitsta. Risti vastupidi arvaks, et kõige tõhusam tee selle vastu
võitlemiseks oleks lihtne e-kiri Keskkriminaalidelt FBI'le ja Euroopa
kolleegidele, kelle haldusalas lapsepornosaidid väidetavalt asuvad.
Seda pole vast siiski tehtud kuna antud saidid on endiselt üleval.
Praegu aga tekib kuri kahtlus, et tsensuurlisti eesmärgiks polegi just
pedofiilia vaid kriitilise veebisisu blokeerimine.
Ah soo! Minu ISP pole (esialgu?) filtrit peale keeranud. Seetõttu
saangi ma oma silmaga veenduda, kus lastepornot asub, kus mitte.
Tsensuurlistis olevatelt saitidelt pole seda veel leidnud kuigi eriti
tõhusalt ka läbi kammida ei viitsi. Mind üldiseltki pornosaidid ei
huvita.
Samal teemal:
Mu enese sissekanded soome ja inglise keeles
Lapsiporno.info soome ja inglise keeles
Rahvasaadik Jyrki Kasvi (roheline) blogisissekanne
Electronic Frontiers Finland'i põhjalik artikkel inglise keeles koos täiendavate viidetega ning õiguskantslerile saadetud kaebus täies mahus soome keeles
Lisas larko 21.2.08; 9:30:03 -
|
|
|
|
|
Pean tunnistama, et olen seni Hansapanga teenustega igatipidi rahul. Kõik on töötanud eemärgipäraselt ja teenindus on enamasti olnud viisakas ja asjalik. Ega praegugi panka vahetama ei tõtta, kuid nüüd juhtus meie vahel esimene tõsine arusaamatus. Mis siis, et ise selle algselt oma hooletusega põhjustasin, panga paindlikkus olukorra lahendamise juures jätab veidikese soovida.
Et jõuda sinna kust ma õieti oleksin pidanud alustama, juhtus asi reede õhtul pärast pangakontorite sulgemist. Mul oli nii umbes poolteist tundi enne laeva väljumist Helsingisse. Selleks et mõningaid sisseoste sadama RIMIs teha, püüdsin oma arvelt sularaha välja võtta. Mu lohakkus seisnes selles, et keerasin oma PIN-koodi meeles sassi, ehkki just tol hetkel olin veendunud, et see õige oli. Järelikult sisestasin valekoodi kolm korda, misjärel automaat mu kaardi alla neelas.
Et pangakontorid juba suletud olid, sõitsin järelikult sedavõrd väiksema külakostiga koju. Olles koju jõudnud logisin oma kasutajatunnustega Hansapanga veebisaidile sisse ja palusin alla neelatud kaardi mulle postiga kodusele aadressile saata. Kaardiga saan ju teadupärast Helsigiski oma sisseoste kinni maksta.
Ei kujutanud ettegi, et see võiks pangale suureks probleemiks kujuneda, kuna oma teates edastasin sama aadressi, mis mu kliendiandmetes kirjas. Samuti peaks pangatunnustega sisse logimine juriidiliselt allkirja eest seisma. Vähemalt kiidetakse seda kui mu allkirja sel juhul heaks, et tunnuseid kasutades oma kontolt raha kusagile üle kannan.
Sedavõrd suuremaks üllatuseks oli mulle alljärgnev vastus:
Oleme Teie deebetkaardi sulgenud. Uue kaardi vormistamise tasu on 30 krooni.
Soovi korral on meil võimalik saata Teile uus kaart välismaale kullerpostiga - DHL-iga, mille teenustasu (umbes 700 EEK) arvestatakse maha Teie kontolt. Kui Te soovite saada kaarti posti teel välismaale, palume Teil esitada pangale vabas vormis avalduse kas posti (Klienditugi, Liivalaia 8, 15040 Tallinn), faksi (+372 613 1694) teel või pangateatena. Avalduses palume kindlasti ära märkida Teie postiaadress, kuhu kaart tuleb saata ning telefoni number. Postitame Teile deebetkaardi ning lepingu, mille palume allkirjastada. Seejärel palume Teil allkirjastatud leping notariaalselt kinnitada ning apostillida.
Apostill on dokumendi ehtsuse kinnitus, mis viitab dokumendi väljaandja pädevusele ja kompetentsile ning dokumendil olevate allkirjade ja pitsatite ehtsusele. Apostilli väljastab vastava riigi/piirkonna valitsemisorgan (näiteks kuberner, osariigi kantselei, välisministeerium).
Peale dokumentide kinnitamist palume need saata pangale tagasi. Kaardi postiga saatmise ajaks see blokeeritakse, lepingu originaali panka jõudes muudame kaardi oleku toimivaks ning Teil on võimalik kaarti kasutada.
Teise võimalusena saate vormistada notariaalse volikirja kolmanda isiku nimele, kes vormistab Teile pangakaardi, võtab selle kontorist ja saadab selle Teile sobival viisil välismaale. Ka volikiri peab olema kinnitatud apostilliga. Käeolevas volikirjas palume märkida Teie andmed (nimi, isikukood/sünniaeg, konto number, aadress), volitatud isiku andmed (nimi, isikukood/sünniaeg, aadress) ja toiming, milleks on volikiri välja antud (pangakaardi väljastamine).
Lugupidamisega
Esiteks jääb mulle arusaamatuks, mispärast pank arvas heaks mu kehtiva kaardi sulgeda ja uue eest 30 krontsi küsida. Kaart polnud ju mitte kusagile ära kadunud vaid ikka panga enese käes. See on aga pisiraha 700 krooni kõrval, mis kaardi saatmise eest küsitakse, rääkimata lepingu notariaalse kinnitamise ning apostillimise kulutustest.
Ja milleks neid üldse vaja, sest nagu juba eelpool öeldud,
kehtib sisselogimine siis mu allkirja eest kui tehinguid teen? Ja
kuidas pangale ei tulnud pähegi igasuguse kahtluse juures paluda mul
oma ID-kaardiga digitaalne allkiri anda?
Muidugi leidsin ma oma probleemile ise ja ilma Hansapanga abita sootuks paindlikuma lahenduse. Tegin oma Soome arvele euroülekande koos IBANi ja BICi ja kogu nendega kaasneva tsirkusega. See lõbu läks mulle kõigest 30 krooni maksma ja raha laekub paari kolme tööpäeva vältel mu siinsele arvele. Jõuame veel uue kaardi vormistamise eest küsitava täiendava 30 krooni teemal paremal ajal vaidlema.
Nagu juba alguses öeldud, olen antud jama tekimises ise täiesti süüdi. Kes mul käsis valeparooli sisse toksida? Eksimine on siiski inimlik: seda teeme me kõik igal päeval.
Ei näe ühtegi põhjust, miks Hansapank peaks mind pisieksituse pärast nii põhjalikult mõnitama.
Edit: Tassub vaadata ka kommentaare peegelsaidil.
Lisas larko 21.2.08; 7:48:22 -
|
|
|
This Page was last updated: neljapäev, 21. veebruar 2008.a. kell 19:27:41
This page was originally posted: 29.1.06; 17:16:57 .
Copyright 2010 Larko lobiseb
This site is using the Woodlands theme.

|
| veebruar 2008 |
E |
T |
K |
N |
R |
L |
P |
| |
|
|
3 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
16 |
|
18 |
|
20 |
21 |
22 |
|
24 |
|
26 |
|
28 |
|
|
Jaan
Märts
|
|