Laupäeval toimus virtuaalse söömaklubi veebruarikuu istung demokraatia teemal. Juttu piisas umbes kolmeks tunniks kusjuures vestlus toimus paralleelselt konverentsikõne ja tsäti läbi. Kõne helikvaliteet pole kunagi varem nii vilets olnud, vahepeal kajas ja kohises nii et midagi kuulda polnud ja ühel korral kõne isegi katkes.
Tsäti protokoll on söömaklubi blogis üleval. Seda lugedes tuleb arvestada juttuajamise paralleelsust. Nii mõnigi kõnes kõlanud sõnavõtt sai tsätis vastatud ja vastupidi. Sestap protokollist ammendatavat pilti ei saa, küll aga annab aimata, millest jutt käis.
Seoses andmebaaside koostamisega avaldati muret, et näiteks krediitkaardiandmete alusel annab kodanikke profileerida, mis võimaldab terroristide kinni püüdmise ettekäändel ka arvamusi registreerida. Julgeolekuasutuste käsutuses olevatest andmetest hoopis tõsisemat muret tunti erinevatest allikatest pärinevate andmete kombineerimise teel tekivate superandmebaaside kuritarvitamise võimaluse üle.
Läbi käisid ka briti kodanikuühenduse Demos jt. mõted esindusdemokraatia täiendamisest argipäeva osalusdemokraatiaga (wikidemokraatia). Tänases Hesaris on juhuslikult lugu Helsingis Demose mõteid arendanud seltskonnast, kes osales ideevõistlusele Greater Helsinki Vision 2050, mille raames otsiti metropolipiirkonna arenguettepanekuid. Jaetud teise auhinnaga pärjatud võistlustöös edastati huvitavaid perspektiive osalusdemokraatia valdkonnas lähtudes sellest, et praegu poliitikute ja linnaametnike pärusmaaks olevaid otsuseid delegeeritaks mikrorajoonidesse, kus arutelud ja otsustamine wikidemokraatia teel aset leiaks.
Markus Daaniel viitas mitmel korral Soome roheliste kodanikupalga algatusele. See aga on sedavõrd mitme otsaga küsimus, et jätan selle eraldi sissekande teemaks, sest peale demokraatia on asjal ka sotsiaalpoliitiliselt oluline tähtsus.
Siin on kõigest mõni lusikatäis meie demokraatiapudrust. Loodetavalt teised täiendavad, ise pöördun ka pudrupaja juurde tagasi kui midagi meelde tuleb.
Soome veebitsensuuri seaduse rakendamisel tuleb järjest huvitavamaid asjaolusid lagedale. Tero Lehto kirjutab, et tsensuuri praktiline teostamine on usaldatud politseinikele, kes pole kursis isegi Interneti põhilise terminoloogiaga, ammugi mitte sellele tugineva juriidikaga.
Kodanik Pasi Viheraho helistas Keskkriminaalpolitseisse ja edastas rea küsimusi seoses veebitsensuuriga. Et politsei avaldas arvamust, mille kohaselt on seadusega kooskõlas blokeerida saite, kus on lastepornole hüperlinke, küsis Pasi vastu, mispärast siis Googlet ei blokeerita. Politsei arvates olevat Google veebilehitseja, mitte aga portaal.
Hea sõbra abiga tuvastasin U-torus sellise kokkuvõtte eilsest pingviinide paraadist. Subtiitrites avaldatud arvamused jäägu montaazi autori südametunnistusele.
This Page was last updated: esmaspäev, 25. veebruar 2008.a. kell 22:37:51
This page was originally posted: 29.1.06; 17:16:57 .
Copyright 2010 Larko lobiseb
