Larko peegel

Larko's shameless remarks

More shameless remarks by Larko

Larkon havaintoja

Larkon havaintoja (kuni 2006)

Larko's Correspondence

Hut- och harmlöst från Larko

Keinutie 11

Larkon työblogi

Toetan:

Lahedad asjad:

Kinnimakstud lingid:

Pojok Kanayakan

Arusaamise eest vastutab lugeja ise

22.07.2008

Tere tibla! Mu hää sõber Ivan Orav ütles kunagi, et tibla ei tohi üksüheselt venelaseks arvata. On palju venelasi, kes on tiblast sama kaugel kui Tallinna linnaviletsus ausast ja läbipaistvast munitsipaaldemokraatiast. Samas on arvestatav hulk eestlasi, kes tibla tunnusmärke täidavad. Kesse selline on siis, see neetud tibla? Vanahärra Orava arvates jõudis küll tibla nähtus Venemaalt Eestisse seoses okupatsioonidega, ent rahvuslikke tundemärke sääl juures ei ole. Asi on eelkõige hoiakus, mis olgu kas (vasak- või paremliberaalsel või rahvuskonservatiivsel kujul) sinimustvalge või siis veidi kohukese moodi. Kahjuks pole mul juba tükk aega olnud võimalust Ivaniga vestelda. Vanamehe värk, eks ta ole. Minu taoliste poisikeste jaoks aega jääma ei kipu. Vaevalt et minagi 95 aasta vanuses 50nestega väga tihti joomas käia jaksan. Eks nad ikka omajagu nooremad ja viriilsemad on nagu minagi praegu Ivaniga võrreldes. Kusjuures ei väida ma, et vanahärra Orav ei suudaks mindki laua alla juua kui väga tahab. Kindlasti oleks see tema elukogemuse juures käkitegu, ent viisaka vanamehena ta seda ei tahagi. Laseb mul uskuda, et ma suudaksin talle rinda pista. See on Ivanist väga kena. Ent tulgem nüüd ometi tiblade juurde tagasi! Sellist elukat nägin ma viimati juunikuul kohtusaalis. Esindas vastaspoolt, raisk, ja polnud põrmugi venelane. Pesuehtne Soome bürokraat, ent tibla sellegi poolest, Ivani määratluse järgi. Segavad mu rahulikku elu sellised tiblad. Selmet et nädal aega rahulikult edasi juua pean varsti kainenema et oma hääle advokaadile kohtuotsuse edasikaebamisel abiks olla. Tema juba niigi palju sel eesmärgil teinud, sest ta on tiblast sama kaugel kui Põrgupõhja Jürka reaalsest võimalusest end Kaval-Antsu haardest vabaks rabeleda. Nii ma siis kõiki linnatiblu teretangi, kes sunnivad mul oma suvise mõnelemise katkestada ja sappi täis teravaid avaldusi kirjutada. Hääd suve Sullegi, tibla. Käi põrku! Lisas larko 22.7.08; 21:45:59 - Mis Sa kostad? [0] Blogiviited [0] Foorum Ebanormaalne netisõltuvus Eile heideti mulle ette "ebanormaalset netisõltuvust". Netisõltuvuses kui sellises tuleb isegi nõus olla, sest olen oma eluolu nõnda korraldanud, et veebiühenduse katkestuse puhul jääväd mul igapäevsed tegevused jänni. Ainult et see, kes ette heitis, ei saa ise Internetist mõhkugi aru ega mu arvates järelikult suuda otsustada, milline netisõltuvus on normaalne, milline mitte. Pealegi, kes üldse saab kellegi teise normaalseks või ebanormaalseks kuulutada? Süüdistuse esitaja jaoks on Internet midagi ebamäärast. Koosneb ta arvutiekraanist, klahvidest ja hiirest ning sellest kahtlasest torust, millega riistapuu ühendatud on. Veebi sisust ja selle kasutamise eesmärkidest ei saa ta üldse aru. E-posti ja veebipangadust teab ja oskab hädavajalikus ulatuses neid kasutadagi, ent muidu on Internet tema jaoks just selline umbkaudne toru, mille veerel tundide kaupa iga päev istuda on "ebanormaalne". Mulle on Internet raadio, teleka, telefoni, kino, raamatukogu ja ajalehtede eest. Kõik mu kontaktid ülejäänud maailmaga käivad läbi Interneti. See tähendab, et loen, vaatan ja kuulan uudiseid Internetis, otsin nii praktilist kui ka üldharilikku teavet, suhtlen sõbradega läbi veebi ning leian sealt kõige tarvilikku meelelahutuse nii audio, video kui kirjavormis. Oma arvamustki avaldan veebis, kus on mingigisugune tõenäolisus, et seda loeb keegi, kes vähemalt teemadest aru saab. Ja see kõik peaks siis olema ebanormaalne, kuigi ise olen asjad praktilisuse huvides just nõnda korraldanud. Et mu elukorraldust nii rängelt maha materdati, küsisin vastu, milline oleks materdaja arvates soovitatav ja "normaalne" eluviis. Ma pidavat suhtlema inimestega näost näkku, mitte Interneti teel. Ei tea kuidas ma näiteks oma Ameerika, Saksamaa ja Prantsusmaa sõbradega näost näkku suhelda saaksin. Kohalikega pole mul tahtmist suhelda, sest naabruskonna elanikel pole midagi öelda, mis mulle huvi pakuks. Mul ka nendele mitte, sest meie huviorbiidid on kardinaalsed erinevad ja see, mida ma öelda saaksin, jääks enamusele naabritest arusaamatuks. Lisaks pidi normaalse elu juurde käima, et veebitoru juures ei tohi kulutada rohkem aega kui tund või kaks päevas. Kuidas ma sellise ajapiirangu raames saaksin isegi oma 204 Google Readeri uudis- ja blogivoogu läbi vaadata? Rääkimatagi kõigist teistest eelpool nimetatud võrgu pruukimise eesmärkidest. Ega ma muidugi ennast heidutada ei lase. See on täiesti mu enese asi, kuidas ma oma igapäevaelu korraldan. Ärritab sellegi poolest, et kindlaid ja kriitilisi seisukohti edastab mulle keegi, kes asja absoluutselt ei jaga. Ma tean inimesi, kes Internetist üldse ei hooli, ent võivad selle eest päeva otsa moblas lobiseda või tundide viisi telekat jõllitada. Kas see on siis kuidagi "normaalsem" eluviis? Netisõltuvus on igatahes ohutum kui näiteks narkosõltuvus, ehkki mitteveebistunud inimese jaoks võib viimane arusaadavam olla. Kõige rohkem ärritab mind käesoleva loo juures see, kui kerge on seda hukka mõista, millest või kellest ise aru ei saa. Issanda loomaaed on teadupärast kirju ja igaühel meist on oma head ja vead. Kui inimene ise on oma eluga rahul, ei kipu ma talle oma eluviisi kaela ajama. Kas mitte ei võiks meist igaüks sellega piirduda, et hooliks vaid oma asjadest ja jätaks teised rahule, olgu nad kes nad on? Lisas larko 22.7.08; 9:52:13 - Mis Sa kostad? [0] Blogiviited [0] Foorum Pood kinni! Alles see oli kui Murru vanglas mässati toiduga, kuna vangla juhtkond ei tunnistanud nõukaajast pärinevat vangide omavahelist hierarhiat. Praegu käib näljastreigi sildi all selektiivne toitumine Tallinna vanglas, kus vangidele toidujagajaks olevat määratud kinnipeetav, kes kaasvangide arvates pole piisavalt kõrgel pulgal selles samas hierarhias. Vangid keelduvad jälle riigitoidust, küll aga söövad vanglapoest ostetud toitu. Põhiliselt on küsimus selles, kas vanglaelu juhib asutuse juhtkond või vangide omavolile põhinev kamp. Sundasutuses kantav karistus peaks igatahes tähendama, et asutuse sisekorralduse üle pole kinnipeetavatel mõhkugi kaasa rääkimise õigust. Tundub, et oleks kuidagi sassi läinud, kes on vanglas peremeheks. Mina soovitaks juhtkonnal endale kindlaks jääda ja "näljastreigilised" pikale saata. Ja selle vanglapoe võiks ka rahumeeli kinni panna. Kui juba näljastreik, siis oldagu sootuks söömata! Lisas larko 22.7.08; 8:08:17 - Mis Sa kostad? [0] Blogiviited [0] Foorum Salajane suhtekorraldus Sihtasutus Vabaduse Monument on sõlminud Rull&Rumm firmaga suhtekorraldusteenuse lepingu. Ei sihtasutus ega Rull&Rumm nõustu reetma, milles samba suhete korraldamine seisneb. Eriskummaline suhtekorraldus, et seda tuleb saladuskatte all teha. Pealegi veel riigi raha eest, mille kasutamine peaks justkui läbipaistev olema. Lisas larko 22.7.08; 7:36:24 - Mis Sa kostad? [0] Blogiviited [0] Foorum Palun riigikeeles Päevaleht küsitleb tallinlasi keeleprobleemidest kaubanduses. Lehes on samuti Maxima näitel lugu Keeleinspektsiooni tegevusest eestikeelse teeninduse esile kutsumise valdkonnas. Peale Maxima osutavad usutletavad videol väiksetele keldripoodidele ja Keskturule. Minu jaoks on see küsimus üleoluline, kuna ma lihtsalt ei suuda vene keeles kaubelda. Pole piisavalt sõnu suus. Isegi hindadest ei saa vene keeles aru, ammugi ei suuda näiteks kioskil või keldripoes tooteid vene keeli küsida. Pean tunnistama, et keeleprobleem on mul viimastel aastatel just Tallinnas järjest harvem ette tulnud. Isegi kui poemüüja või kõrtsi ettekandja eesti keele oskused puudulikud oleksid, teeb enamus ikkagi oma hea ja parema et asjad aetud saaksid. Sellist kangekaelset vene keele juurde jäämist, mis veel 1990nendate keskpaigas igapäevne nähtus oli, pole ma ammu tuvastanud. Ega keegi ennast lugupidav müüja kliendi rahast ilma jääda ei taha. Ma mäletan hästi, kuidas 10-15 aastat tagasi eestikeelse teeninduse nimel väikset sissivõitlust pidasin. Näiteks oli Ülemiste trammipeatuse juures üks väikne keldrikõrts, kus baaridaam umbvenekeelne. Tegelikult oskas ta küll eesti keelt rohkem kui rääkida tahtis. Astusin ma kord tema leti juurde ja tahtsin õlut juua. Tema justkui ei saanud mu soovist aru. Nii ma võtsin tühja õlletoobi kätte ja paigutasin selle kraani alla. Daam valas toobi täis. Omaette tsirkus sugenes meil õltsi tasumisel, hinnaks tookordseteski tingimustes üleodav kaheksa krooni. Ma talle viisakalt seletasin, et vene keelest aru ei saa (kuigi antud juhul sain). Seisin rahatähega käes nii kaua kui mult raha eesti keeles küsiti. Väsis teine ära ja küsiski. Õlu ära joodud, tahtsin seda sama juurde. Samuti oli mul heeringavõileiva järele isu kerkinud. Täitsa riigikeelse küsimise peale anti mulle teine õlu ja võileib ning raha küsiti ilma tembutamata. Mõtles vist, et lolliga kakelda ei maksa. Ma ei tea kas see Ülemiste kõrts veel alles on ja kui siis kas seal ikka keeleprobleeme esineb. Ent nagu juba öeldud, on minu tähelepaneku järgi enamus vene ja teistest "muu" rahvustest teenindajatest ülemalt viisakad. Sisuliselt on keeleoskustega praegu paremad lood kui tookord ja kui juhuslikult keegi just nii hästi keelt ei räägigi, katsutakse ikka kuidagi läbi saada. Vanadest turumuttidest veel kuidagi saan aru, et nendel just ei pruugi kõige suurem motivatsioon olla. Kui aga Maxima on sunnitud Ida-Virumaalt noort tööjõudu tooma, võiks oodata küll, et haridussüsteem oleks suutnud nendele vähemalt aitaval tasemel riigikeele selgeks õpetada. Vastasel juhul tuleb kivi Tõnis Lukase kapsaaeda visata. Lisas larko 22.7.08; 0:25:06 - Mis Sa kostad? [0] Blogiviited [0] Foorum

This Page was last updated: teisipäev, 22. juuli 2008.a. kell 21:45:59
This page was originally posted: 29.1.06; 17:16:57 .
Copyright 2010 Larko lobiseb

This site is using the Woodlands theme.