|
Abele viitab mõne aja eest Ekspressis ilmutatud noore teise põlvkonna prostituudi usutlusele. Ise lugesin seda ka ja sattusin hämmingusse, kuigi peamiselt teise koha pealt kui HIV, millest Abele kirjutab. Ent räägime kõigepealt selle HIVi teema eest ära.
HIV-positiivne tüdruk ei tunneta enda juures mingit haigust. Samuti olla mõned tema sõbrannad HIV-positiivsed, kes aga pole tema arvates üldse haiged:
Ma ei ravi ennast. Pole midagi ravida. Ma ei tunne, et olen haige.
Ma olen täitsa terve. Rohkem ma sinna keskusesse ei lähe. Seal oli üks
inetu ja paks vanamutt, ma arvan, et ta valetas.
Kadedusest. Ise ta enam keppi ei saa, siis tahab noorte elu ära
rikkuda. Ma ei usu, et HIV on mingi haigus. Ma tean mitut tüdrukut,
kellel kah olevat HIV. Mitte keegi neist ei ole haige. Selline kaval viirus see HIV ongi. Muudkui passib organismis ja võib isegi aastaid minna ilma tuntavaid haigusnähtuseid. Ent kui ta ükskord AIDSiks areneb, tekib ka haigusetunnetus ruttu juurde. Paraku on siis juba üldjuhul hiljaks jäänud midagi ette võtta. Peale selle HIV-jutu shokeeris mind aga eelkõige neiu ülemalt küüniline hoiak seksuaalsuse vastu: Kõik naised on litsid, aga mõned oskavad sellega raha teenida. Ainult
loll naine seksib ilma rahata. Mitte midagi ei anta ilma rahata. Miks
peaks siis seksi ilma andma? Kui raha pole, ei saa süüa, riideid ei saa
osta. Kõik mehed on ka litsid, aga nemad peavad seksimise eest maksma.
Ma olen prostituudiks sündinud. Ei oska muud mõelda. Enamus naistest, keda mina tunnen, seksib ikkagi täpselt samal põhjusel kui enamus meestestki: see on nende jaoks elementaarne psüühhiline ja kehaline vajadus, mille rahuldamine toob suurt meelehead. Muidugi võib sel teemal vaielda, kas seksi eest igal juhul ühel või teisel kombel igaüks ei tasu. Kui just mitte otseselt rahas, siis püsisuhte puhul vähemalt isikliku vabaduse piiramise kujul. Mõnede jaoks pole see üldse probleem, teiste jaoks aga küll.
Eks seksimisel alati leiabki aset vastastik andmine ja võtmine. Kaubandusliku seksi puhul on see lihtlabane raha vahetamine seksiteenuse vastu, kusjuures prostituudiks võib teinekord ka hoopis mees olla, kes kommertsteenust kas naisele või teisele mehele või mõnikord ka mõlemale korraga osutab. Mina seda muidugi kindla peale ei tea, kuid väga tõenäoliselt ei saa see, kes raha eest seksib, mingit seksuaalset naudingut vaid vahetab selle raha vastu. Mõni teeb seda lihtsalt selleks et ellu jääda, mõni teine ehk selleks et midagi enesele soetada. Teevad ju mõned seksitööd ka täitsa tavalise päevatöö kõrval. Siinkohal ei pea ma silmas julma inimkaubanduse ohvreid, olgu igaks juhuks öeldud. Andmine ja võtmine käib asja juurde ka sel juhul, et tegemist pole kommertsseksiga. Kui just halastusseks välja arvata, tahab üldjuhul kumbki (grupiseksi puhul kõik) oma enese ja partneri(te) sugutungi rahuldada. Olgu siis tegemist ühe öö loo või kauaaegse suhtega, ei saa seksimist õnnestunuks arvata kui oma naudingu taotlemisele ei kaasne partneri(te) vajaduste arvestamine. Ekspressi loo kangelanna seksuaalsuse on tõenäoliselt mitte just kõige helgem lapsepõli ära rikkunud. Inimene, kes terve elu näinud vaid raha eest seksimist ja selleks suisa kasvatatud, ei oska seksis midagi muud mõistagi kui elatise teenimist. Rääkimata veel esimesest isiklukust kogemusest kasuisa vägistamise näol 12-aastaselt. Ma kipun Abelega selles nõustuma, et prostitutsioon legaliseerida tuleks. Mitte kõik (nii mehed kui naisedki) ei saa või taha seksisuhteid arendada, kus mõlemad lihtsalt naudingu pärast andmise ja võtmise teel vastastikult üksteise kehalisi ja/või vaimseid vajadusi rahuldavad. Eelkõige on seda aga prostituutide endi jaoks vaja. HIVi tõhusaimaks tõkendiks oleks tervisekontroll, kuhu pöördumise pärast ei pruugi häbeneda. Sellest rääkimatagi, et põrandaalune seksiturg toidab peamiselt organiseeritud kuritegevust, legaalne ja maksustatud turg aga toidaks riigieelarvet, mis omakorda aitaks kas või seda sama raviteenust rahastada, millega HIVi vastu võideldakse. Edit: Seda sissekannet on ka peegelblogis kommenteeritud.
Lisas larko 26.7.08; 22:16:20 -
|
