|
Tippsportlasel piisab sõpru ja õlale patsutajaid siis kui tal hästi läheb. Igaüks tahab temaga pildile saada ja tema heaks sõbraks väidab ennast igaüks, kes kas või aastaid tagasi korrakski on sportlasega põgusalt kokku sattunud. Kui aga sitasti läheb, ei taha keegi teda tunda ja temast saab peagi raibekollase ajakirjanduse peksupoiss. Õhtulehe üllitis on Kristjan Rahnu ja Andrus Värniku vastu äärmiselt ülekohune, Värniku vastu iseäranis. Hannes Rumm võtab Värniku kaitseks sõna ja õigesti teeb. Praegu on Andrusel kehvemad päevad kuid seda talt ära ei võta, et ta aastal 2005 suutis end äärmiselt viletsates tingimustes kogu toonase odaviske maailma kohukoorele ära teha ja kandis seejärel ärateenitult maailmameistri tiitlit. Hannes kirjutab päris õigesti, et Andrus on üks Eesti kergejõustikuajaloo säravamaid sportlasi, kellel praegu on lihtsalt halvemad päevad käes. Mul on Helsingi MM hästi meeles, sest olin vastu tavamõistust Andruse poolt kahe euro panusega kihla vedanud. Tema võit andis mulle 24 eurot tagasi. Seejärel õnnestus mul terve rida üllatuslikuid maailmameistreid välja nuusutada ja saingi nendest mängudest päris kopsaka kopika kätte. Kas või sellepärast on mul põhjust Andrus Värnikule igavesti tänulik olla. Sportlase (nagu ükskõik kelle teisegi) tõelised sõbrad on need, kes ka kehvematel aegadel teda toetavad. Andrusest käpad eemale, sest ta on suur kergejõustikusportlane!
Lisas larko 24.7.08; 20:06:17 -
|
